Justiitsminister Raivo Aeg tutvustas täna riigikogule esimesel lugemisel seaduseelnõu, mis võimaldab osaühingu osasid lihtsamalt võõrandada ja loob sellega paremad võimalused Eesti iduettevõtetesse investeerida.

Tulevikus ei pea osa võõrandamise kohustustehing enam olema notariaalselt tõestatud. Kohustustehing on nii osa müügi- ja kinkeleping kui ka kõik kokkulepped, millega on kohustuslik tulevikus osa võõrandada või omandada.

Osaühingutel on tulevikus võimalik loobuda ka osa võõrandamise käsutustehingu vorminõudest. “Muudatus annab osanikele väga suure paindlikkuse osade tsiviilkäibe lihtsamaks ja kiiremaks korraldamiseks, kuid seda kahel tingimusel,” rõhutas justiitsminister Raivo Aeg.

Esiteks peab osakapitali suurus olema üle 25 000 euro. “See tähendab, et vormivabaduse võimalust ei saa valida ilma sissemakseta osaühingu asutamisel. Minimaalsest suurem osakapital peaks tagama, et osaühingul on võimekus osanike nimekirja pidamisest tulenevaid lisakohustusi täita. Sellise ettepaneku on teinud ka Notarite Koda,” ütles Aeg.

Teiseks tingimuseks on, et olemasoleva osaühingu põhikirjas sellise muudatuse tegemiseks on vajalik kõigi osanike nõusolek. Osanikel on igal ajal võimalik põhikirja muuta ja vormivabadusest loobuda.

“Oluline on märkida, et valdav osa Eesti naaberriike ei nõua osade võõrandamisel nii ranget vormi kui Eesti. Osa võõrandamise tehingule ei ole vorminõudeid kehtestanud näiteks Soome, Rootsi, Taani, Läti ega Leedu,” lausus minister.

Edaspidi kantakse osaühingu registrikaardile märge selle kohta, et selle osaühingu osade võõrandamise ja pantimise käsutustehingu vorminõudest on põhikirjaga loobutud. “Selline märge aitab paremini tagada tehingupoolte huve, kuna see info võib olla osa omandajale olulise tähendusega enne tehingu tegemist ja võib mõjutada tema otsust tehingut teha,” selgitas Aeg.

Väheneb osa väikseim nimiväärtus ühelt eurolt ühe sendini, et tagada suurem paindlikkus osade suuruse määramisel. Muudatus on vajalik eelkõige osaühingutele, kes soovivad oma töötajatele või juhtkonna liikmetele jagada osalusoptsioone või kaasata kapitali vahetusvõlakirjade või konverteeritavate laenude vormis. Osa väiksem nimiväärtus võimaldab osa omandajale väljastada täpse osa ning seda ei pea ümardama üles- või allapoole täisarvuni, nagu kehtiv seadus nõuab.

Eelnõuga muutub ka see, et osa pantimise kohustustehing ei pea enam olema notariaalselt tõestatud.

Lisaks täna tutvustatud eelnõule on juba alates 1. veebruarist võimalik kõigi osaühingute osade võõrandamiseks kasutada ka notariaalset kaugtõestamist välismaal Eesti välisesinduse kaudu või muus kohas kokkuleppel notariga. Samuti võetakse sellest päevast kasutusele e-notar 3 iseteenindusportaal.

Osaühing on kõige levinum ühinguvorm Eestis. 1. jaanuari 2020 seisuga on selliseid ühinguid 202 849.