Euroopa juhtiva krediidikorraldusteenuseid pakkuva kontserni Intrum Justitia käesoleva aasta alguses korraldatud Euroopa ettevõtete, avaliku sektori asutuste ja tarbijate maksekäitumise uuringust selgub, et Eesti ettevõtete krediidiriskid on vähenenud. Eestis lõplikult maksmata jäävate arvete osakaal on viimase aasta jooksul langenud Põhjamaade tasemele: 2,9 protsendilt 1,6%-le. Euroopa keskmine näitaja on 3,1%.
Samal ajal, kui Eestis ettevõtete krediidikahjumid vähenevad, on aga selgelt näha krediidiriski kasvu Lätis ja Leedus.
"Ettevõtjate jaoks peaks olema äärmiselt murettekitav, et krediidikahjum Lätis on peaaegu sama suur kui Kreekas – vastavalt Lätis 9,9% ja Kreekas 10,4%. Leedus jääb tasumata 7,5% kõikidest väljastatud arvetest. Krediidiriskide suurenemine Lätis ja Leedus mõjutab kindlasti meie väikese ja keskmise suurusega eksportööre," kommenteeris Intrum Justitia AS juhataja Ivar Tammemäe.
Samas on Läti ja Leedu ettevõtted, avaliku sektori asutused ja tarbijad äärmiselt korrektsed maksjad ning arved, juhul kui need tasutakse, makstakse ära koguni kaks kuni kaheksa päeva enne maksetähtaja saabumist. Kuna maksetähtajad on Lätis ja Leedus pisut pikemad kui Eestis, tuleb kokkuvõttes Lätis raha laekumist tarbijatelt ja avaliku sektori asutustelt oodata reeglina sama kaua kui Eestis, ettevõtjatelt viis päeva kauem. Leedus aga kolm kuni kuus päeva vähem.
Seega ei anna maksete ennetähtaegne tasumine garantiid, et samal ajal on ka krediidikahjumi tase sellises eesrindliku maksekäitumisega riigis madal. Näiteks hilinevad Portugali ettevõtted arvete tasumisega 21 päeva ja avalik sektor 39 päeva, aga lõplikult jääb maksmata vaid 2,3% arvetest. Itaalias on krediidikahjumi suurus 3,7%, aga Itaalia avalik sektor viivitab maksmisega koguni keskmiselt 65 päeva, ettevõtted 25 päeva.
Eesti ettevõtted hilinevad aastal 2015 arvete maksmisega keskmiselt viis päeva. Kümme aastat tagasi viivitati arvete maksmisega täpselt poole kauem ehk kümme päeva ja keskmine tegelik makseaeg oli siis 31 päeva praeguse 20 päeva vastu.
Kui 2005. aastal viivitasid Eesti eraisikud arvete maksmisega keskmiselt kuus päeva, siis nüüd tasutakse arveid kolm korda kiiremini ehk hilinetakse ainult kaks päeva. Eraisikutest tarbijatele antakse keskmiseks maksetähtajaks 10 päeva ja arved tasutakse keskmiselt 12 päevaga. Avaliku sektori asutuste arvete keskmine maksetähtaeg on kümne aastaga pikenenud 15 päevalt 18-le ja arved tasutakse keskmiselt 21 päeva jooksul ehk nii nagu kümme aastat tagasi viivitatakse ka nüüd tasumisega keskmiselt kolm päeva.
Seega on Eesti ettevõtete ja tarbijate maksekäitumine viimase kümne aasta jooksul oluliselt paranenud ja makseviivituste aeg muutunud märgatavalt lühemaks. Avaliku sektori asutuste maksekäitumine muutunud ei ole.
Intrum Justitia viimasest maksekultuuri uuringust selgus samuti, et Eesti ettevõtted on võrreldes enamiku teiste Euroopa Liidu riikide ettevõtetega valmis rohkem kasutama alternatiivseid finantseerimisvõimalusi, näiteks kaaluma ühisrahastust (crowdfunding) või rahastama ettevõtet idufirmasid toetavate äriinglite võrgustiku kaudu.
