Novembri alguses jõustunud karistusseadustiku muudatused võimaldavad teatud väärtegude eest näha ette senisest suurema ülemmääraga rahatrahve. Laienesid ka juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse alused muuhulgas selleks, et takistada vastutusest kõrvale hiilimist.
Senisest suuremad trahvimäärad on vajalikud ennekõike kõrge riskiga ja tulusates valdkondades väärtegude ennetamiseks – seda eeskätt finantssektoris, aga ka isikuandmete väärkasutuse eest, mille kõrged trahvimäärad on ette näinud Euroopa Liit.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri Markus Kärneri sõnul polnud seni kehtinud maksimaalsed trahvimäärad teatud valdkondades piisavalt heidutavad. “Mõistagi pole eesmärk mõista suuri trahve, vaid vähendada väärtegude toimepanemise riski. Näiteks finantssektoris on ettevõtete käive ja seadusi rikkudes saadav võimalik tulu varasemast maksimumtrahvist kümneid või sadu kordi suurem, mistõttu polnud senisest maksimaalsest rahatrahvi määrast tolku,” sõnas ta.
Ühtlasi on nüüd võimalik juriidilisele isikule mõnel juhul ette näha karistus, mis sõltub rikkumise tulemusena saadud kasust või käibest. “Need muudatused võimaldavad karistada ka näiteks rahapesunõudeid rikkunud panku tõhusate ja heidutavate karistustega,” lisas Markus Kärner justiitsministeeriumist. Lisaks väärtegudele suurenes juriidilisele isikule mõistetav rahalise karistuse ülemmäär ka kuritegude puhul.
Karistusseadustiku muudatustega samal ajal jõustus ka rahandusministeeriumi ette valmistatud nn finantssektori väärtegude reform. See näeb ette senisest kõrgemad ning Euroopa Liidu õigusega kooskõlas trahvid finantsvaldkonna rikkumiste eest.
Rahatrahvi määramise võimaluste parandamiseks laienesid ka juriidilise isiku vastutuse alused. “Seni oli juriidilist isikut võimalik vastutusele võtta üksnes siis, kui süüteo pani juriidilise isiku huvides toime juriidilise isiku organ, juhtivtöötaja või konkreetne pädev esindaja. Samuti oli varem kehtinud õiguses probleeme juriidilise isiku vastutusele võtmisega tegevusetuse eest. Värske muudatuse järgi saab juriidilise isiku võtta vastutusele ka siis, kui süüteo pani juriidilise isiku huvides toime ükskõik milline füüsiline isik juriidilise isiku esindaja korraldusel või puuduliku töökorralduse või ebapiisava järelevalve tõttu. Lisaks vastutab juriidiline isik enda tegutsemisvaldkonnas tegevusetusest toime pandud süüteo eest sõltumata sellest, kas seadus asetas tegutsemiskohustuse ka mõnele konkreetsele füüsilisele isikule,” tähendas kriminaalpoliitika asekantsler Markus Kärner.
Äsja jõustunud seadus näeb ka ette võimaluse pikendada teatud väärtegude aegumistähtaegasid kuni viie aastani. Muudatused toetavad ausat konkurentsi ja tugevdavad Eesti ettevõtlust ning majandust.
