Eesti tööturunäitajad saavutasid eelmisel aastal ajaloo kõige parema tulemuse. 2020. aasta neid rekordeid ilmselt aga ei purusta.
Tööturg saavutas eelmisel aastal oma tipu
Statistikaameti poolt avaldatud andmetel oli 2019. aastal olukord Eesti tööturul aegade parim. Taasiseseisvunud Eestis pole kunagi käinud tööl nii suur hulk inimesi. Eelmisel aastal oli tööga hõivatud üle 670 000 inimese. Kõigist 15−74-aastastest töötas 68,4%, mis on tipptulemus ka teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes. 2007. aasta majandusbuumi aegset taset on tööhõive ületanud juba aastaid, kuid mullu ületati viimaks ka toonane töötuse alammäär. Kui 2007. aastal oli Eestis tööta 4,6% tööd teha soovivatest inimestest, siis 2019. aastal piirdus see keskmiselt 4,4%ga.
Viimase 12 aasta jooksul on olulised muutused toimunud ka tööturul osalemises. Ennekõike on revolutsioon toimunud vanemaealiste inimeste majanduslikus aktiivsuses. Kui 2007. aastal oli tööga hõivatud alla 40% 60−64-aastastest inimestest, siis eelmisel aastal koguni 65%. Ainuüksi selle vanuserühma tööhõive ületab paljude Euroopa riikide vanusegruppideülest keskmist. Rohkem kui kahekordistunud on tööhõive isegi 70−74-aastaste inimeste seas. Kui 2007. aastal töötas selles vanuses inimestest vaid 9%, siis eelmisel aastal koguni 20%. Vanemas eas inimeste suuremat osalust tööturul on soosinud mitmed tegurid. Neist olulisim on kahtlemata parem tervis. 60−64-aastaste vanuserühmas on seda mõõtev indikaator, tervena elada jäänud aastad, viimasel kümnendil kahe aasta võrra pikenenud. Kindlasti on vanemaealiste tööhõivele kaasa aidanud muutused töö iseloomus – rohkem on pakkuda töökohti kontorilaua taga ja tehnoloogia on muutnud ka paljud sinikraelised ametid füüsiliselt vähem koormavaks.
Tööstussektor tõmbab koomale
Suure tõenäosusega jäävad mullused tööturunäitajad mõneks ajaks löömatuks. Nimelt on juba mõnda aega olnud jälgitav trend, kus statistikaameti tööjõu-uuringu väga tugevate näitajate kõrval saadab töötukassa statistika veidi teistsuguseid sõnumeid. Registreeritud töötuse varasem stabiilne langustrend pöördus juba eelmise aasta suve hakul, kui see üsna suurte hüpetega ülespoole hakkas kerkima. Viimaste andmete põhjal selle aasta jaanuarist, oli töötuna arvel juba 36 721 inimest, mis on kõrgeim näit alates 2013. aastast. Majanduskliima halvenes mullu tuntavalt Eesti energeetikasektoris, kuid raskustesse sattusid ka mitmed madalapalgalised tööstusettevõtteid. Kõlavamate näidetena kajastas meedia kahe pika ajalooga rõivatööstuse otsust tootmine Eestis lõpetada. Sama trend on jätkunud: viimased nädalad on toonud teateid mitme olulise välisomanduses oleva tööstusettevõtte peatsest sulgemisest.
Et osa tööstusest on lahkumas, ei tohiks tulla kellelegi üllatusena. Eesti keskmine palk on ainuüksi viimase kolme aasta jooksul kasvanud pea 25%, viimase kümnendi jooksul on see praktiliselt kahekordistunud. 2020. aastal peaks keskmine brutopalk jõudma umbes 1500 euroni – see on ligi kolmandiku võrra rohkem kui teistes Balti riikides. Millisel palgatasemel jookseb iga ettevõtte jaoks punane joon, millest alates on mõistlik tootmine mujale kolida, on raske öelda. Küll on ebakindel globaalne majanduskeskkond andnud ajendi tegutsemiseks. Euroala tööstusettevõtete kindlustundeindeks on püsinud juba aastajagu allpool märgilist 50 punkti taset, mis tähendab, et kasvu asemel oodatakse ärimahtude kahanemist. Teisalt on praegune hetk taoliste ümberkorralduste jaoks sobiv ka Eesti vaatevinklist. Aastaid kestnud tööjõunappuse tõttu jagub endiselt ettevõtteid, kes on valmis tööjõudu juurde värbama. Tööjõu liikumine konkurentsvõimelisematesse ettevõtetesse parandab aga kogu majanduse tervist.
Palgakasv jätkub
Kuigi ümberkorraldused tööstussektoris viivad töötuse määra tõusule, ei tähenda see, et senine hoogne palgakasv vähemalt veel tänavu märkimisväärselt pidurduks. Tööturul valitseb täna tihe konkurents nii spetsiifilisemate ametite esindajate pärast, kuid sama nõutud on täiendavad töökäed ka madalamate nõudmistega teenindussektoris. Lisaks tööjõunappusele kiirendab palgakasvu ametiühingute ja tööandjate kokkulepe, tõsta enam kui 8% võrra miinimumpalka. Et selleaastane majanduskasv jääb mullusest pea kaks korda aeglasemaks, jätkub ka juba aastaid kestnud trend, kus palgatulud kasvavad ettevõtete kasumite arvelt.
