Isikuandmeteks loetakse kõiki andmeid tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, mis väljendavad isiku füüsilisi, psüühilisi, füsioloogilisi, majanduslikke, kultuurilisi või sotsiaalseid omadusi, suhteid ja kuuluvust. Seega tuleb isikuandmetena käsitleda kõiki andmeid, mis kasvõi kaudseltki on konkreetse füüsilise isikuga seostatavad.

Kuigi isikuandmete kaitse üldmäärus määratleb ainult kaks isikuandmete liiki, siis praktikas on võimalik eristada ka kolmandat kategooriat. Selline eristamine on vajalik nii andmekaitsespetsialisti määramise kui isikuandmete töötleja koostatava andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemise seisukohalt. Liigitus on koostatud üldmääruse artiklite 4 lg 1, artikkel 9 lg 1 ning artikkel 10 põhjal.

Tavalised isikuandmed

Tavalised isikuandmed on teave inimese ehk füüsilise isiku (andmesubjekti) kohta, millega saab teda otse või kaudselt tuvastada. Tuleb arvestada, et isikuandmed on ainult füüsilisel isikul – juriidilisel isikul puudub eraelu ning seega ka isikuandmed. Tavaliste isikuandmete alla kuuluvad näiteks: nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaatorid (tunnused, mis sidevõrgus aitavad viia konkreetse isikuni), samuti füüsilised, füsioloogilised, geneetilised, vaimsed, majanduslikud, kultuurilised ja mistahes muud tuvastamist võimaldavad tunnused ja nende kombinatsioonid.