Maksumaksja on kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates seadusejärgsele maksude tasumise päevale järgnevast päevast kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Maksuintressi määr on 0,06 protsenti päevas.
NB! Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra tõttu intresse ei arvestata alates 2020. aasta 1. märtsist kuni eriolukorra lõppemiseni.
Eriolukorra lõppemisest kuni 2021. aasta 31. detsembrini tuleb maksuvõlalt arvestada ja tasuda intressi 0,03 protsenti päevas.
Intressisumma = tähtpäevaks tasumata maksusumma × viivitatud päevade arv × intressimäär. |
Kui maksukohustuslane ei ole tähtpäevaks tasumata maksukohustuselt intressi tasunud, esitab maksuhaldur intressinõude (intressinõuet ei esitata, kui intressisumma on väiksem kui 10 eurot).
Maksukohustuslasel on soovil korral võimalik arvestatud intress vabatahtlikult ära tasuda koostades selle kohta ise intressiarvestuse e-MTA keskkonnas, mille alusel maksuhaldur tasumisele kuuluva intressisumma maksumaksja ettemaksukontolt maha arvestab.
01.01.2020 jõustus maksukorralduse seaduse § 97 muudatus, mille kohaselt ümardatakse intressisumma euro täpsusega (kui maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole sätestatud teisiti).
Ümardamine toimub vastavalt matemaatilisele reeglile.
Näide: juhul kui arvestuslik intress on 10,49 eurot, siis tuleb pärast intressinõude koostamist tasuda 10,00 eurot. Näide: juhul kui arvestuslik intress on 10,50 eurot, siis tuleb pärast intressinõude koostamist tasuda 11,00 eurot. |
Kui arvestuslik intress jääb alla 0,50 euro, siis intressinõuet koostama ei pea, kuna ümardatuna oleks intressi väärtuseks 0. Arvestuslikku intressi avalikus võlapäringus ei kuvata. Arvestuslik intress aegub maksukorralduse seaduse § 118 ette nähtud tähtaegade jooksul.
Intressiarvestuse koostamine e-MTAs (PDF)
Maksuintress määratakse maksumaksjale maksukohustuse täitmisega viivitamise eest. Teatud juhtudel maksuhaldur aga peatab intressi arvestamise. Peatamise aluseks võib olla maksukohustuse täitmiseks kasutatava krediidiasutuse tegevuse peatamine, maksukohustuslase pankrotimenetlusega seotud kompromissid ja samuti pankroti väljakuulutamine. Lisaks peatab maksuhaldur intressi arvestamise, kui intressisumma ületab selle arvestamise aluseks oleva maksunõude või ajal, kui toimub saneerimismenetlus või võlgade ümberkujundamine (menetluse algatamisest kuni kava kinnitamiseni). Täpsem loetelu on toodud maksukorralduse seaduse § 119.
Lähtudes heast haldustavast ja tuginedes Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele, ei arvesta maksuhaldur intresse ka olukordades, kus maksumenetlus on veninud põhjustel, mis on tingitud Eesti maksuhaldurist endast. Selliste juhtudena võib välja tuua:
- maksuhalduri tegevusetusest tulenevalt on tekkinud põhjendamatu viivitus kontrolltoimingute läbiviimisel;
- maksuhalduril võtab maksustamise seisukohtade kujundamine tavapärasest enam aega ja menetluse jätkamine sõltub olemasolevate tõendite pinnalt tehtavatest täiendavatest otsustest.
Intressiarvestuse perioodi vähendades teeb maksuhaldur selle kohta otsuse. Otsus edastatakse maksumaksjale eraldi haldusaktina koos maksuotsuse või vastutusotsusega. Otsuses on märgitud periood, millal menetlus oli põhjendamatult viivituses ning päevade arv, mille võrra intressiarvestust vähendatakse.
Intressiarvestust ei peatata juhul, kui maksumenetluses olulise info väljaselgitamiseks tuleb teha taotlus ELi teise liikmesriigi asutusele. Vastavalt Euroopa Liidu maksualase halduskoostöö direktiivile võib taotluse saanud asutus vastata hiljemalt kuue kuu pärast arvates taotluse kättesaamise kuupäevast.
Samuti ei ole viivitus põhjustatud maksuhalduri tegevusetusest, kui maksuhaldur edastab maksumaksjale või kolmandale isikule korralduse teabe ja/või dokumentide esitamiseks. Aega, millal maksuhaldur ootab maksumenetluses tähendust omavat teavet ja/või dokumente maksumaksjalt või kolmandalt isikult, ei saa pidada maksuhalduri poolt põhjustatud maksumenetluse viivituseks.
Intressi mittearvestamisel on maksuhalduril kaalutlusõigus. Intressiarvestuse perioodi vähendades teeb maksuhaldur selle kohta otsuse, mis edastatakse maksumaksjale eraldi haldusaktina koos maksuotsuse või vastutusotsusega. Otsuses on märgitud periood, millal menetlus oli põhjendamatult viivituses, ning päevade arv, mille võrra intressiarvestust vähendatakse.
Juhindumiseks näited:
Näide 1. Maksumenetlust läbi viiv ametnik lahkus ametist 1. jaanuaril 2019. Maksukontrolliga jätkas uus ametnik alates 15. veebruarist 2019 ning vahepealsel perioodil maksumenetluses kontrolltoiminguid läbi ei viidud. Menetlus lõppes maksude määramisega 1. septembril 2019. Tulenevalt 45-päevasest maksumenetluse viivitusest vähendab maksuhaldur intresside arvestamise perioodi viivituses oldud päevade võrra. |
Näide 2. Maksuhaldur alustas maksukontrolli 1. aprillil 2019. Kõik maksumenetluses tähendust omavad tõendid olid maksuhalduri poolt kogutud 1. augustiks 2019. Maksumenetluse raames puututi kokku praktikas uudse probleemiga, mille osas tuli kujundada selge seisukoht, millest edaspidi maksustamisküsimustes lähtuda. Seisukoha kujundamine võttis maksuhalduril aega kaks kuud (1. august kuni 1. oktoober 2019 ehk 60 päeva) ning selle aja jooksul kontrolliga seotud muid toiminguid ei tehtud. Maksumenetlus lõppes maksude määramisega 1. detsembril 2019. Seisukoha kujundamiseks just antud küsimuses peab maksuhaldur mõistlikuks 30-päevast perioodi vastavalt muudele sarnastele juhtumitele. Aega, mis ületab 30-päevast perioodi, peab maksuhaldur viivituseks. Tulenevalt 60-päevasest seisukoha kujundamisest vähendab maksuhaldur intresside arvestamise perioodi 30 viivituses oldud päeva võrra. |
Teksti koostamisel on lähtutud maksukorralduse seaduse (MKS) § 31 lg 1 p 5, MKS § 115 lg 1, MKS § 117 lg 1 ning MKS §-st 119, samuti Riigikohtu halduskolleegiumi otsusest nr 3-3-1-78-14 ning Euroopa Liidu direktiivist nr 2011/16/EL.
Loe lisaks: Intresside maksustamine alates 01.01.2020