Praktiliste loengute käigus on mul välja kujunenud majandusarvestuse põhimõistetele välja kujunenud hellitustermin – liikluseeskiri. Miks just selline nimetus? Aga sellepärast, et kui me ei tea, kus on autol gaasipedaal või milline on 70-piirkiiruse märk, siis ei tule nõuetekohasest ja ohutust sõidust ka midagi välja. Seega, ülioluline on selgeks teha kõik põhimõisted ja algtõed. Õpime seega juurde ühe võõrkeele, mida edaspidi kasutada (oma kolleegidega, ametnikega).
Alustame siis algusest:
Majandustehing on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseisus.
Lillepoti ühelt aknalt teisele tõstmine omaenda käekestega majandustehing muidugi ei ole, kuid kui seda tuleb tegema tore naisterahvas kinnastatud kätes ja esitab lahkudes arve, mille tasumist te aktsepteerite, siis sellest lillepoti liigutamisest on küll saanud majandustehing.
Algdokument on majandustehingu toimumist tõendav kirjalik tõend, millel peavad olema vajalikud andmed.
Lilletädi käis? Käis. Arve esitas? Esitas. Selge, arve ongi algdokument! Ühesõnaga, nagu mõistes kirjas, paber, kus tehingu kirjeldus peal – käsitle algdokumendina!
Raamatupidamiskohustuslane on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna (riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal.
Aga kes siis ei ole?! – hüütataks nüüd iga õppimist alustanud isik. Sina, jah just Sina ise eraisikuna ei ole. Hea seegi :)
Üks tähelepanek siin veel. Mõned mõisteid majandusarvestuses on pikad –kohustuslane lõpuga. Nii see on ja kõnekeeles, jah, võid ju lühendada –kohuslane sõnalõpuga, kuid päriselt on sõna ikka: raamatupidamiskohustuslane, käibemaksukohustuslane vmt.
Raamatupidamisarvestus on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, peegeldades ettevõtte varasid, nende moodustumise allikaid ja nendega seonduvaid tehinguid.
Sinu firmasse saabub lugematul hulgal (ei, tegelikult ikka loetud hulgal) erinevaid arveid, tšekke, lepinguid, kokkuleppeid. Iga tehinguga muutub midagi numbrite seas – kui ostad põhivara sularaha eest, siis suureneb vara; kui ostad kustutuskummi, väheneb kasutatav raha. Seega, iga tehing, mis tehakse, näitab raamatupidamises Sulle kõik ära – kust saadi raha ja mida osteti; kellelt laenati ja mis summa jne.
Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protsess, mille käigus toimub majandusinformatsiooni selgitamine, mõõtmine ja edastamine info kasutajale, kusjuures edastatav info peab kasutajatel võimaldama teha põhjendatud otsuseid.
Raamatupidamine – see on midagi hoopis väiksemat kui majandusarvestus. Iga ettevõtte igapäevases töös nii loomulik andmete kogumine, töötlemine ja edastamine – see ongi majandusarvestus. Kellele leitud-kogutud-mõõdetud andmeid saata, oleneb juba olukorrast. Aga Sinu ettevõtte juhtkond, Maksu- ja Tolliamet, Statistikaamet jne on kindlasti töödeldud info saamisest huvitatud. Ei kujuta ju ette, et anname iga kuu 20ndal kuupäeval Maksu- ja Tolliameti kohalikule büroole üle terve paki dokumente, ei. Ikka töödeldud, kontrollitud ja kenasti vormistatud info!
Raamatupidamise korraldamise kohustus on majandusüksust juhtival omanikul või volitustega juhil, kes vastutab kogu majandustegevuse eest otseselt omaniku või omanike ees.
Kui Sa oled nüüd näiteks raamatupidaja ülesannetes, siis tea, et raamatupidaja kohustus on õigesti ja korrektselt raamatupidamisarvestust teostada, mitte korraldada, eksju!
Siiani lihtne?! Vaatame siis edasi!
Vara on raamatupidamiskohustuslase kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus.
Ehk raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (ja ressurss on ju vara). Veel ilusamini – vara kajastatakse bilansis esimesel poolel, st aktivapoolel. Nagu näiteks vabad rahad nii kassas kui pangas ja ostjatelt laekumata summad ja ostetud kaubad laos, mis ootavad mahamüümist ja kõik masinad ja büroo inventar, maad ja metsad..
Tulu on aruandeperioodi sissetulekud, mille tekkimisega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali.
Kunagi oli selline mõiste kui „realiseerimise netokäive“. Tänane „tulu“ see üldjuhul ongi. Et siis juhus, mil äritehingu tulemusena on laekunud või laekumas firmale kena summa, mis tõstab bilansis vara väärtust ja kasumit (mõistes on küll omakapital, aga tead, omakapitali üks osa see ongi). Räägin näite ka. Meil on kena äriühing, mis müüb jalgrattaid. Kui klient on ostnud jalgratta, saanud arve ja mõlemad pooled on kaubaga rahul, ongi tekkinud müüjal raamatupidamises tulu.
Kulu on aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist.
Läheme tulu juurest edasi kulu juurde. Hea küll, müüsid jalgratta. Aga Sa pidid selle ju ka ostma? Selle toreda jalgratta ostuhind ongi kulu, ja loodetavasti on ta ikka tükikene väiksem kui tulu number. Jäta siis mõiste teine osa ka meelde, mis tähendab seda, et kõik väljamaksed ei ole kohe kindlasti kulud, näiteks omanikule tehtud dividendimaksed.
Kasum (kahjum) – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe.
Jalgrattamüüja kasum selgub, kui müügihinnast lahutada ostuhind – siis saab tehingu kasumi. Kui aga mõne perioodi kasumit (kahjumit) vaja leida, siis peab kõigist tuludest lahutama kulud (transpordikulud ja rendikulud ja telefon…).
Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg.
Nagu kohustus ikka, midagi peab tulevikus tegema. Raamatupidamises saab kohustust hinnata vajadusega tulevikus millestki loobuma. Ja kuna raamatupidamisarvestus käib ainult rahas, siis paraku on see.. jah, raha. Vahe on siis selles, et kas kohe (rmp lühiajaline – kuni üks aasta) või rohkem kui aasta pärast (pikaajaline). On see siis laen või maksmata jalgrattaarve, kohustus on see igal juhul.
Kapital on ettevõtte varade moodustamise allikate nimetus, mis võivad olla laenatud ehk võõrkapital või ettevõtte omanikele kuuluv kapital ehk omakapital.
Tubli rattamüüjana on tulu Sinu kapital, niisamuti kui osa- või aktsiakapital. Seevastu jalgratta ostmiseks pangast saadud raha on jälle võõrkapital. Niimoodi need ettevõtjad rikkaks saavadki!
Võõrkapital on ettevõtte varade moodustamise ajutiste allikate nimetus.
Võõrkapital on laenud ja kohustused. Terve bilansi passiva pool, eksole. Võõrkapital jaguneb omakorda lühi- ja pikaajaliseks võõrkapitaliks. Lühiajaline ikka kuni aastase maksetähtajaga ja pikaajaline aasta + n päeva.
Omakapital (ehk netovara) on raamatupidamiskohustuslase vara ja kohustuste vahe.
Omakapital on äriühingu omanike poolt investeeritud kapital, kasumi arvel moodustatud reservid ja kasutamata jäänud kasumi jääk. Omakapital on äriühingu puhas vara, st varast on maha arvestatud kõik kohustused. Et selgem oleks, vaata bilansiskeemi – eemalda nii vara aktivast kui kohustused passiva ülemiselt osalt ja alles jääbki omakapital, mida hellitatakse tihtilugu netovara nimetusega.
Eesti hea raamatupidamistava – rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse Raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad väljaantavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid.
Eesti hea raamatupidamistava tundmine on raamatupidajale vajalik, sest kõik läbiviidavad toimingud, mis raamatupidaja teostab, peavad juhinduma kas eelpoolnimetatud tavast või rahvusvahelisest finantsaruandluse standarditest (IFRS). Üldjuhul aga kasutavad Eesti äriühingud ikkagi Eesti head raamatupidamistava. Ja kust need tavad leida, tekib küsimus? Raamatupidamise Toimkonna juhendid on need, mida vajad! Kui nüüd seadust tähelepanelikumalt vaadata, on seal mõned paragrahvid muude isikute ja riigi kohta. Sina eraettevõtjana pead järgima ikkagi seaduse eraettevõtjale määratud osa ning Raamatupidamise Toimkonna juhendeid, riigiasjad las käia omi radu. Nii et kui Sa ei taha oma pead väga sassi ajada, siis on parem neid eeskirju mitte välja otsima hakata.
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali).
Bilansi kohta on siin terve suur peatükk, loe ja vaata edasi, sobib? Aga kui ei sobi, siis tea, et bilanss on äriühingu üks olulisematest dokumentidest. Sest nagu definitsioongi juba ütleb, on bilansis kajastatud raamatupidamiskohustuslase finantsseisund. Kust on vara tulnud ja kuhu läinud, sel teemal kõneleb meiega bilanss koos kasumiaruandega.
Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit).
Bilanss ja kasumiaruanne on kui hästitoimiv peremudel, kus üks teiseta ei saa. Enne oli juttu kulust ja tulust, needsamad vanad sõbrad meil nüüd kasumiaruandes mängu tulevadki. Lõpptulemus, kui tuludest on kulud maha arvatud, paigutame aga bilansi õigele reale.
Tegevjuhtkond – raamatupidamiskohustuslase igapäevast tegevust juhtima ja tehinguid tegema õigustatud isik või isikud.
Tegevjuhtkond eksisteerib kõigil raamatupidamiskohustuslastel, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjatel. Tegevjuhtkond on tavaliselt äriühingu juhatus. Ametinimetus, nt direktor, kui ta juhatuse liige ei ole, tegevjuhtkonda ei kuulu.
- Palju erinevaid vajalikke termineid leiad SIIT.
- Lahendage ka RMP lugeja koostatud samateemalist TESTI SIIT.
Eelmine osa | Järgmine osa | Sisukord
