Kevadel jagasime RMP.ee lugejatega Karmen Kadaka magistritöö “Raamatupidajate osalemine täiendusõppes” küsimustikku. Nüüd saame tutvustada selle tulemusi.
Karmen Kadaka magistritöö eesmärk oli välja selgitada Eesti raamatupidajate osalemine pidevas ametialases arengus, et säiliks kutsealase kompetentsus, ja leida, millised puudused raamatupidajate arvates ametialases täiendusõppes valitsevad.
On oluline, et inimesed teadvustaksid, et õppimine ja enesetäiendamine on nende endi teadlik valik ning nad peavad selle eest ise vastutama omandades järjepidevalt töö tegemiseks olulisi oskusi ja teadmisi. Töö autori arvates on enda oskuste ja teadmiste säilitamine ning täiendamine vajalik igale raamatupidajale. Eestis on kohustus oma teadmisi säilitada ja pidevalt täiendada nendel raamatupidajatel, kes soovivad taastõendada oma 6. taseme vanemraamatupidaja kutset.
Üha olulisemaks muutuvad raamatupidaja ametialal teadmised ja oskused infotehnoloogia, kommunikatsiooni, meeskonnatöö, analüüsioskuse, rahvusvahelise maksunduse ja võõrkeelte vallas. Seetõttu peaksid raamatupidajad osalema enam ka eelnimetatud teadmisi ja oskusi arendavas täiendusõppes, tõi autor välja.
Karmen Kadaka saadud tulemustest selgus, et üle kolmveerandi vastajatest on osalenud täiendusõppes viimase aasta jooksul ja 10% vastajatest ei ole osalenud ega ka plaani osaleda arvestusalases täiendusõppes. Raamatupidajad osalevad täiendusõppes eelkõige, kuna nad soovivad teha oma tööd paremini ning selleks, et tulla toime pidevate muudatustega õigusaktides ja normdokumentides. Just viimane on omane raamatupidaja ametialal, sest muudatused valdkonnas on sagedased. Enim hoiavad raamatupidajad end muudatustega kursis, kui koguvad infot internetist ning osalevad koolitustel ja konverentsidel.
Magistritööst selgus, et arvestusalasest täiendusõppest plaanivad raamatupidajad enim valida siseriikliku maksunduse, raamatupidamisalaste õigusaktide ja normdokumentide, rahvusvahelise maksunduse, majandusaasta aruande koostamise ja majandusanalüüsi teemalisi koolitusi. Rahvusvahelisest maksundusest on enim huvi pakkuvad teemad Soome raamatupidamine ja maksundus. Eriala toetava täiendusõppe hulgast valiksid raamatupidajad keelteõppe, raamatupidamistarkvara tutvustavaid ja andmekaitsealaseid koolitusi. Nagu selgus töö tulemusi analüüsides, siis lisaks raamatupidamistarkvara koolitustele soovivad raamaupidajad ka Exceli, e-arvete, paberivaba raamatupidamise ja pilveserveris arhiveerimise alaseid koolitusi. Enamjaolt on kõik eelnimetatud koolitused vastavuses nii praegu kui ka lähitulevikus raamatupidaja töös vajalike oskuste ja teadmistega, toob autor välja. Vastustest selgus, et täiendusõppe valikul on kõige olulisem faktor koolituse sisu ning õppemeetoditest eelistatakse auditoorset loengut või seminari. Järelikult võiksid koolituspakkujad pakkuda rohkem koolitusi just eeltoodud valdkondades, kuna nende järele on ka nõudlust.
Kui millestki on puudus, siis nende valdkondadena tõid vastajad välja kinnisvara, põllumajanduse, MTÜ-de raamatupidamise ja maksunduse ning sihtfinantseerimise, IFRS-i, konsolideerimise ja eelarvestamisega seotud koolitused. Vastajad tõid välja ka puudused seoses täiendusõppe korraldamisega. Nii on mõnes piirkonnas koolitusi lihtsalt liiga vähe ja Tallinnasse sõitmine on sageli keeruline.
Veel tunti vastajate hulgast puudust 6. taseme kutseeksamieelsest koolitusest. Vastajad tõid välja ka vähese kohtade arvu maksu- ja tolliameti korraldatavatel õppepäevadel. Ometi on autori hinnangul maksuhaldur korraldamas ka veebiloenguid ja -seminare, kus kohtade vähesuse probleemi ei teki. Autori soovitus koolituste pakkujatele on kaaluda ka sedasorti koolitusi ja panna tähele probleeme, mis on raamatupidajatel tekkinud seoses ametialase täiendusõppega ning võimalusel neid lahendada.
Karmen Kadaka magistritöö “Raamatupidajate osalemine täiendusõppes” järgi võib raamatupidajate osalemise täiendusõppes hinnata heaks. Kuigi kõik raamatupidajad oma teadmisi konkreetse koolituse abil ei täienda, siis iseseisvalt hoitakse end valdkonnas toimuvaga ikka kursis. Et uuringus osalenute arvates ei ole puudust ühest kindlast valdkonnast või konkreetset probleemi, siis saab väita, et üldiselt on raamatupidamisalase täiendusõppe nõudlus ja pakkumine tasakaalus.