Tänases majandusruumis on pea kõik turul tegutsevad ettevõtted teistele võlgu ning mõne suurema ettevõtte pankrot võib põhjustada ahelreaktsioonina paljude väikeste ettevõtete maksejõuetuks muutumise.

Näitena võib tuua ehitussektori, kus majandussurutise aastatel tehti sageli alapakkumusi riigihangete võitmiseks ning pakkumust tehes oli pakkuja juba pakkumusse n-ö sisse kirjutanud stsenaariumi, mis välistas alltöövõtjatele tööde eest tasumise.

Seega algab ettevõtjal riskide maandamine juba kliendi või koostööpartneri eelnevast monitoorimisest, mille raames saab üsna lihtsa vaevaga välja selgitada partneri tausta. Samas ei tohi ka unustada juba olemasolevate pikaaegsete klientide tausta pistelist kontrolli. Meie kogemus näitab, et võlgu jäävad üldjuhul just kliendid, keda kõige enam usaldatakse.

Järgnev riskimaandamise koht on korrektse dokumentatsiooni vormistamine, mis on tihtilugu puudulik eriti väikeettevõtete puhul.

Ettevõtjad peaks oma krediidiandmise poliitikas panema paika kindla summa, millest üle enam krediiti ei anta, sest tihtilugu eksisteerivad vastavad mõtted küll paberil, kuid reaalses elus neid ei rakendata.

Juhul kui klient on maksetähtaja ületanud, tuleb hakata temaga viivitamatult tegelema ja võlgnevust süstemaatiliselt haldama. Üldiselt likvideeritakse sellistel juhtudel võlgnevus 30 päeva jooksul võlgnevuse tekkimisest. Kui võtta arvesse, et üldjuhul ei jätku ettevõtetel inimesi, kes võlgade meeletuletamisega pidevalt tegeleksid. Sel puhul pakume oma klientidele krediidihalduse teenust, mis tähendab kliendi nimel võlgnikule võlgnevuse pidevas meeldetuletamises ja lubaduste fikseerimises.

Enne inkassofirmale nõude loovutamist võib võlausaldaja loomulikult ise kliendi juures kohal käia, kuid tihti ei anna see tulemust, sest oma põhitegevuse kõrvalt ei jõua keegi süstemaatiliselt võlgnikega tegeleda. Juhul kui võlgnik hakkab võlausaldajaga kontakte eirama või asub andma katteta lubadusi, on võlausaldajal endal nõude kättesaamine üsna ebatõenäoline. Sellises olukorras on mõttekas pöörduda kiiremas korras vastava ala spetsialistide poole.

Kui võlgnevus ületab 30 päeva, tasub see igal juhul anda menetleda inkassofirmale. Mida vanem on võlg, seda väiksem on selle laekumise tõenäosus. Inkassofirma omandab nõude nõudeloovutuslepingu alusel ja võtab enese kanda kõik võla sissenõudmisega kaasnevad riskid, sealhulgas ka kohtumenetlusega seonduvad riskid. Inkassofirma pakub spetsiifilist õigusabiteenust ja teda eristab teistest juriidilistest ja advokaadibüroodest just spetsialiseerumine võlgade sissenõudmisele rakendades selleks väljatöötatud metoodikat, kogemusi, info- ja andmebaase, firmasisest tööjaotust. See tagab võlgade laekumise kõrge tulemuslikkuse ja hoiab kulud madalal.

Enne inkassofirma poole pöördumist tuleks sellega eelnevalt kindlasti tutvuda ja uurida ettevõtte tausta. Majanduslanguse ajal tekkis palju ühe-kahemehelisi teenuse pakkujaid, kes ennast inkassofirmaks kutsuvad. Kogemuste puudumine ja seaduste mittetundmine muudab teenuse ebaefektiivseks ja kasvatab kulud suureks. Seetõttu hakatakse tasapisi võlausaldajatele võlgu jääma, see omakorda viib alla kogu inkassoteenuse maine.

Eriti oluline on võlgnikke puudutavate probleemide operatiivne lahendamine suure kliendibaasiga ettevõtte jaoks, kuna nendelt oma klientidele massiliselt väljastatavad arved peidavad endas oluliselt suuremat krediidiriski. Ühe võimaliku lahedusena äririski optimeerimiseks, rahavoogude kiirendamiseks, täiendavate käibevahendite saamiseks ja äritegevuse efektiivsemaks muutmiseks on võlanõuete, nii mass- kui üksiknõuete või ka kogu võlanõuete portfelli müük.

Debitoorsete võlgnevuste müügi peaeesmärk on vabastada kapital ja võimaldada ettevõtjal keskenduda oma põhitegevusele. Ühtlasi pääseb ta sellisel juhul ka võlgnevuste sissenõudmisega paratamatult kaasnevatest lisakuludest ja riskidest. Veelgi enam, võlanõuete müümine võimaldab saada kasu finants- ja ajaliste vahendite kokkuhoiust ning suunata neid vahendeid ja oskusi oma põhitegevusega seotud äriprotsessidesse.

Raamatupidamises kajastatakse inkassoteenus nagu iga teinegi sisseostetav teenus. Arve tasutakse vastavalt lepingule või tehakse tasaarveldus, juhul kui võlg on laekunud inkassofirmale. VÕSi järgi on õigus võla menetlemisega seotud kulud võlgnikult sisse nõuda. Hüvitise laekumisel krediteeritakse inkassoteenuse kulukontot hüvitatud summa ulatuses.

Nõude müük ei ole käibemaksuga maksustatav. Nõude müügist laekuva summaga krediteeritakse laekumata arvete kontot, puudujääv summa kantakse maha kui lootusetu debitoorne võlgnevus.