19. septembril jõudsid Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu nõukogu kokkuleppele uue roheväidete direktiivi osas, millega vähendatakse eksitavat infot ja tehakse tarbijate jaoks jätkusuutlike toodete valimine lihtsamaks.
Direktiiviga on plaanis keelata üldised väited toote keskkonnasõbralikkuse kohta näiteks nagu toode oleks “keskkonnasõbralik”, “looduslik” või “öko”, kui need ei ole sõltumatute uuringutega põhjendatud. Samuti on kavas keelata väited toodete kliimaneutraalsuse kohta, mis põhinevad süsinikuheite offset-skeemidel. Edaspidi on lubatud kasutada üksnes niisuguseid keskkonna- ja ökomärgiseid, mida annavad välja riigiasutused või mida antakse välja tunnustatud skeemide alusel. Tootjate enda leiutatud jätkusuutlikkuse märgiseid tulevikus kasutada ei või.
Direktiiv peab jõustumiseks saama lõpliku kinnituse Euroopa Liidu nõukogult ja Euroopa Parlamendilt, kus on hääletus plaanis novembris. Seejärel on riikidel aega kaks aastat direktiivi jõustamiseks.
——
Selline ühtne standardmetoodika on komisjonil olnud välja töötamisel juba 10 aastat ning põhineb toote nn täieliku elutsükli analüüsil (‘full’ lifecycle approach). See peaks võimaldama hinnata ja võrrelda toodete keskkonnahoidlikkust käsitlevate väidete – näiteks tootel olev märgistus selle taaskasutatavuse ning biolagunevuse kohta – usaldusväärsust ning vähendada nn “rohepesu”. Hetkel ei ole veel selge, kas sellise ühtse standardmetoodika kasutamine muudetakse ettevõtetele kohustuslikuks või jääb see vabatahtlikuks.
Rohepesu (greenwashing) puhul on tegu firmade või organisatsioonide püüdega end reklaamida rohelisemalt ja keskkonnasõbralikumalt kui nad tegelikult on. Tarbijate ja investorite teadlik eksitamine ei ole igal juhul lubatud ning on karistatav. Näiteks pidi hiljuti Kanada plastkohvitopsi äriühing Keurig kohvitopsi taaskasutatavust puudutavate valeväidete levitamise eest tasuma 3 mln dollarit trahvi. Ka üha enam kliimakaebusi on suunatud äriühingute kliimaalase rohepesu juhtumitele, nt on selliseid kaebusi USA-s esitatud enam kui tosin. Potentsiaalselt teedrajav otsus on tulemas Austraaliast, kus suvel anti kohtusse piirkonna suurim nafta- ja gaasiettevõte Santos. Kaebuse kohaselt eksitab ettevõte investoreid alusetute väidetega maagaasi keskkonnasõbralikkuse kohta ning oma võimekuses saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2040 tuginedes ulatuslikult süsinikupüüdmise tehnoloogiatele (CCS).
