Väheneb väikeettevõtjate halduskoormus piiriülesel tegutsemisel
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile seadusemuudatused, millega väheneb väikeettevõtjate kohustus end piiriülesel tegutsemisel käibemaksukohustuslaseks registreerida.
Praegu peab ettevõtja ennast registreerima välisriigis käibemaksukohustuslasena, kui tal tekib seal maksukohustus. Käibemaksukohustuslasena registreerimata on ettevõtjal õigus tegutseda üksnes oma asukohariigis, kui tema käive ei ületa riigis kehtestatud registreerimiskohustuse lävendit. Eestis on see lävend 40 000 eurot.
“Edaspidi on ettevõtjal õigus kasutada ka teistes riikides maksuvabastust. Selleks tuleb ettevõtjal jälgida, et ei ületataks teistes riikides kehtestatud lävendeid – see tähendab, et meie ettevõtjad saavad senisest lihtsamalt ja mugavamalt teistes riikides väikeettevõtlusega tegeleda, ilma et sellega kaasneks hulk paberimajandust,” selgitas rahandusminister Mart Võrklaev.
Seadusemuudatustega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu väikeettevõtja erikorra rakendamise direktiiv. Erikorra rakendamine teistes liikmesriikides eeldab, et Eesti ettevõtja teeb selleks eelteate maksu- ja tolliametile. Kui ettevõtjal on õigus erikorda kasutada, ei teki tal teistes liikmesriikides registreerimise ega aruandluse kohustust.
Erikorra rakendamise esmaseks eelduseks on, et ettevõtja aastane käive kogu Euroopa Liidus ei ületa 100 000 eurot. Kui see nii on, tuleb edasi vaadata kohalikke käibemaksukohuslaseks registreerimise lävendeid. Näiteks kui ettevõtja käive Eestis on 42 000 eurot, siis Eestis tegutsemiseks tuleb ennast juba käibemaksukohuslaseks registreerida. Aga kui sama ettevõtja käive Lätis on 10 000 eurot, siis seal käibemaksukohuslaseks registreerida pole tarvis.
Aruandluse lihtsustamine
Aruandluse lihtsustamiseks liidetakse ühendusesisese käibe aruanne VD/VDP tavalise käibedeklaratsiooniga KMD koos lisadega KMD INF A ja B osa, nii et edaspidi peab ettevõtja esitama ainult ühe.
Eelnõuga plaanitakse asendada senine vormipõhine käibemaksukohustuse deklareerimine andmepõhiseks, mis tähendab käibemaksukohustuse välja arvutamiseks vajalike algandmete edastamise võimaluse loomist otse maksukohustuslase raamatupidamisest ja maksuhalduri poolt maksukohustuse välja arvutamist. Kui seni toimub deklaratsiooni genereerimine raamatupidamistarkvaras, siis muudatuse tulemusena liigub maksukohustuse väljaarvutamine maksuhaldurile.
Maksukohustuslasel säilib endiselt ka võimalus esitada andmed manuaalselt või failist laadides
e-MTA kliendirakenduses.
Ehitise maksustamine käibemaksuga
Eelnõuga muutub veel uue ehitise käibemaksustamise põhimõte. Praegu on täiesti uue ehk veel kasutusele võtmata ehitise müük maksustatav ja hilisem müük maksuvaba. Seetõttu esineb juhtumeid, kus ehitis võetakse kasutusele näiliselt ja seejärel müüakse maksuvabalt. Selliste olukordade vältimiseks on edaspidi maksustatav ehitis, kui see müüakse ühe aasta jooksul valmimisest, ükskõik kas ta on kasutusel olnud või ei.
Põhivara sisendkäibemaksu arvestus
Muutub ka põhivara soetamisel makstud sisendkäibemaksu arvestus. See peaks omakorda vähendama juhtumeid, kus põhivara kasutatakse nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks, kuid sisendkäibemaksu nõutakse tagasi kogu ulatuses.
