Riigikogu rahanduskomisjoni istungil vaadati läbi riigieelarve seaduse eelnõule (513 SE) laekunud muudatusettepanekud ja esitatud eksperthinnangud.
Rahanduskomisjoni esimees Sven Sester märkis, et komisjonis analüüsiti põhjalikult läbi opositsioonilt laekunud 29 muudatusettepanekut. Rahanduskomisjon koostas 31 muudatusettepanekut.
"Viisime eelnõusse muudatused riigi strateegilise planeerimise süsteemi korrastamiseks, sealhulgas suurendades Riigikogu rolli poliitika põhialuste kinnitamise läbi. Vastavalt muudatusettepanekutele peab valitsus esitama riigieelarve strateegia Riigikogule viivituseta pärast kinnitamist. Valdkondlikud arengukavad esitab valitsus Riigikogule enne kinnitamist aruteluks. Põhiseaduslikud institutsioonid otsustavad ise oma tegevuspõhise eelarve kasutusele võtmise üle. Tulenevalt Euroopa Keskpanga arvamusest sätestati Eesti Panga juurde eelarvenõukogu moodustamine," selgitas Sester. Ta lisas, et eelarvenõukogu ülesandeks on anda hinnang Eesti eelarvepoliitika aluseks olevatele majandusprognoosidele ning jälgida siseriiklike eelarvereeglite täitmist. Eelarvenõukogu on oma ülesande täitmisel sõltumatu ja ei võta vastu juhiseid Eesti Pangalt, valitsuselt või muudelt avaliku- või erasektori organitelt.
Eelnõusse lisati ka klausel, et riigieelarve seaduses ei saa esitada kehtivate seaduste muutmist või kehtetuks tunnistamist. Sesteri sõnul tuleb oluliseks pidada ka riigieelarve tasakaaluga seotud reeglite täpset formuleerimist, mille kohaselt peab riigieelarve olema tasakaalus või ülejäägis. Eelnõus täpsustati kohalike omavalitsuse üksustega seotud regulatsioone.
