Maksu- ja tolliamet nõustas ja kontrollis möödunud aastal 7613 ettevõtet, kelle käibemaksu deklareerimises täheldati võimalikke käibemaksuriske. Selle tulemusel suurenes ettevõtete käibemaksukohustus 50,9 miljoni euro ulatuses. Võimalikku maksukahju, mille ärahoidmisega amet tegeleb, prognoositakse 2024. aastaks 99 miljoni euro jagu.

Maksu- ja tolliameti käibemaksu osakonna riskijuht Kristi Veskuse sõnul ei kasvanud küll rikkumiste arv, kuid kasvanud on summad.

“Võrreldes varasemate aastatega ei ole kasvanud rikkumiste arv, küll aga on olnud suuremad kontrollide käigus tuvastatud rikkumiste summad. Seda võib tingida ühest küljest nii ettevõtete kehvem majanduslik olukord, aga ka meie riskimudelite järjepidev täiustamine, tänu millele leiame üles just kõige teravamad probleemkohad,” lisas ta.

Veskuse sõnul on enamlevinud põhjused aasta-aastalt samad ja kõige rohkem leiab maksuhaldur vigu just käibemaksu tagastustaotluste analüüsimise käigus. Neid tuli ettevõtetel parandada enam kui 1631 korral, kokku 25,2 miljoni euro ulatuses.

Rikkumiste sisu poolest on endiselt levinuimaks maksudest kõrvale hoidmise viisiks käibe varjamine, mida tuvastati 2023. aastal 1639 äriühingu puhul, kelle käibemaksukohustust suurendati kokku 25 mln euro ulatuses.

Sarnaselt eelmise aastaga hoiab maksu- ja tolliamet ka alanud aastal fookuses kinnisvaratehingutega seotud rikkumisi, millega tekitatakse aastas riigile käibemaksukahju hinnanguliselt 7,6 miljonit eurot. Peamisteks rikkumisteks selles osas on kinnisvara müügitehingutelt käibe deklareerimata jätmine ning alusetult esitatud tagastusnõuded äriühingute nimele soetatud, kuid maksustatava ettevõtlustegevuse tarbeks mittekasutatavate eluruumide soetamiselt. 2023. aastal tuvastati kontrollide käigus kinnisvaratehingutega seotud rikkumisi 230 korral, mille tulemusena suurendati ettevõtete erinevate maksude (sh lisaks käibemaksule ka juriidilise isiku tulumaksu ja tööjõumaksude) kohustusi kokku 4,4 mln euro ulatuses.

Kuna sellest aastast kehtib senisest kõrgem käibemaksumäär, on paratamatu, et summad suurenevad veelgi. Kokku on 2024. aasta alguse seisuga maksu- ja tolliamet kaardistanud ligi 19 000 ettevõtjat, kelle deklareeritud andmetes on täheldatud võimalikke käibemaksuriske ja kes võivad tekitada arvatavat maksukahju riigile kokku 99 mln euro ulatuses.

“Jälgime olukorda pingsalt, kuid meie sihipärane andmetele tuginev tegevus maksudest kõrvalehoidjate kaardistamisel on aasta-aastalt järjest viljakam ning oma osa annavad ka uued järelevalve meetmed ja info, mis sellest aastast meie kasutuses on,” sõnas Veskus.

Nimelt peavad kõik makseteenuse pakkujad edastama sellest aastast maksuhalduritele infot piiriüleste maksete kohta ja tänu sellele on võimalik võtta suurema tähelepanu alla välisriikide e-kauplejad, kellel võib olla tekkinud kohustus tasuda Eestile käibemaksu seoses Eesti tarbijatele müüdud kaupade ja e-teenustega. Lisaks hakkab maksu- ja tolliamet kasutama ka veebiplatvormide poolt maksuhalduritele edastatud infot platvormil tegutsevate ettevõtjate poolt müüdud kaupade ja teenuste müügikäibe võrdlemiseks ettevõtete poolt meile deklareeritud käibeandmetega.