Riigikogu võttis vastu 2014. aasta riigieelarve, mille tulude mahuks on planeeritud 8,02 miljardit ja kuludeks 8,06 miljardit eurot. Riigi kulude kasv on viis protsenti, mis jõuab pea kõikide eluvaldkondadeni. Eelarve on koostatud konservatiivselt, mida näitab ka kulude sisulist jõukohasust mõõtva struktuurse eelarve 0,7-protsendiline ülejääk.
Eesti järgmise aasta eelarvet on tunnustanud ka Euroopa Komisjon, hinnates selle Euroopa Liidu stabiilsuse ja kasvu pakti reeglitega täielikult kooskõlas olevaks.
Erinevate toetustena jõuab 2014. aasta riigieelarve kaudu otse inimeste kätte tagasi pea neli miljardit eurot. Suur osa sellest on sotsiaalmaksust tasutav riiklik pension ja teise samba pension. Esimene ja teine pensionisammas kasvab kokku 10 protsenti 1,8 miljardi euroni ehk 21,9 protsendini kogu eelarve kuludest.
Pensionikasv on 2014. aastal pea kuus protsenti, mis on suurim tõus viimase kuue aasta jooksul ning tähendab pensionärile aastas keskmiselt 240 eurot lisaraha. Lisaks otsustati tõsta maksuvaba tulu määra, mis jätab keskmise pensioni maksuvabaks.
Ravikindlustusse panustab riik ligi 900 miljonit eurot, mis on võrreldes 2013. aastaga 70,6 miljonit eurot ehk 8,5 protsenti enam. Sellega on kavas suurendada üldarstiabi rahastamist, laiendada märkimisväärselt eriarstiabi teenuste loetelu ning tagada lisavahendid hooldusravile.
Eesti kulutab Euroopa Liidu keskmisest enam haridusele ning kogu eelarve mahust moodustavad hariduskulud 2014. aastal pea kümnendiku. Seoses tasuta kõrghariduse kättesaadavuse suurendamisega kasvab järgmisel aastal kõrghariduse tegevustoetus ning õpetajate miinimumpalk tõuseb 12 protsenti.
Keskmisest suuremat palgatõusu võib oodata lisaks õpetajatele ka sotsiaal- ja kultuurivaldkonnas. Ülejäänud valitsemisalade palgafondid suurenevad 5,1 protsenti. Vaatamata riigi väiksusele püsivad valitsussektori palgakulud võrdluses ELiga aga keskmise lähedal.
Võrdluses EL riikidega on Eesti valitsussektori investeeringutes esirinnas, kuigi investeeringute maht järgmisel aastal väheneb 8,9 protsenti 832 miljoni euroni. Veel 2012. aastal tegi Eesti pea protsent SKPst rohkem investeeringud kui teisel kohal olev Poola.
Järgmisel aastal jätab riik maksusoodustuste näol valitud ühiskonnagruppidelt kogumata ca 332 miljonit eurot maksutulu. Sinna hulka käib täiendav maksuvaba tulu pensionidele ja alates teisest lapsest, eluasemelaenu intresside mahaarvamine ning muu.
