Palgakasv aeglustus veidi, kuid püsib mõõdukalt kiire ning on kooskõlas majanduskasvuga. Tulumaksureformi mõjusid võib näha nii puhkusetasude väljavõtmisel kui keskmisest madalama palgaga tegevusalade brutopalga kasvutempo aeglustumisel.
Statistikaameti andmetel oli käesoleva aasta teises kvartalis keskmine brutokuupalk 1321 eurot, mis on 6,4 protsenti kõrgem kui aasta tagasi. Palgakasv aeglustus eelmise kvartaliga võrreldes veidi, kuid püsib mõõdukalt kiirena ning on kooskõlas majanduskasvuga. Maksuameti andmetel aeglustus keskmise töötasu kasv veidi enam ehk 5,6 protsendile. Selle põhjuseks on käitumise muutus puhkusetasude väljavõtmisel uue tulumaksusüsteemi tõttu. Kui varem eelistati puhkusetasu välja võtta puhkuse alguses, siis uue maksuvaba tulu arvestuse tõttu eelistatakse üha enam puhkusetasu välja võtta tavapärasel palgapäeval, et vältida jooksvalt maksuvaba tulu vähenemist. Puhkusetasude väljamakse muutus paistab eriti silma haridustöötajate puhul.
Suurematest tegevusaladest oli keskmisest kiirem palgakasv 13,7 protsendiga hulgi- ja jaekaubanduses ning 8,4 protsendiga ehituses. Ehituse palgakasv kiirenes pärast mitmeaastast seisakut eelmise aasta alguses koos ehitusaktiivsuse tõusuga, kuid püsib ehitusmahtude kasvu ning tööjõu nappust arvestades siiski mõõdukana. Hulgi- ja jaekaubanduse puhul veab praegu palgakasvu mootorsõidukite müügi ja remondi valdkond, kus müügimahud kasvavad hoogsalt.
Keskmisest madalama palgaga tegevusalades, näiteks haldus- ja abitegevuses ning majutuses ja toitlustuses, on palgakasv aeglustunud vaatamata tööjõu puudusele. Selle taga võib olla nii alampalga varasemast mõõdukam tõus kui ka tulumaksureformi mõju, mis suurendas tulumaksujärgset sissetulekut enam just keskmisest madalama töötasuga inimeste puhul. Kokkuvõttes tähendab see, et madalama palgaga töötajate sissetulekute kasv on majanduse keskmisest kiirem tulumaksukoormuse vähendamise tõttu, kuigi brutopalga ehk maksueelse palga kasv on aeglane.
Ettevaates võib oodata majanduskasvu aeglustumise jätkudes ka palgakasvu aeglustumist, kuigi suvekuudel võime näha statistilist palgakasvu kiirenemist puhkusetasude väljamaksete nihkumise tõttu. Kuigi tööealise rahvastiku vähenemine jätkub, võib tööjõupuudust leevendada juuli keskpaigast rakendunud välismaalaste seaduse muudatus, mis lubab lühiajalise töötamise korral Eestis viibida kuni üks aasta senise üheksa kuu asemel.
