Siseministeerium tegi ettepaneku kehtestada 2025. aasta sisserände piirarvuks 1298, mis omakorda jaguneb erinevate valdkondade vahel. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tegi taaskord ettepaneku loobuda piirarvu jaotamisest ning lahendada selle asemel sisserände piirarvu täitumise probleem.
Eelnõu kohaselt on 2025. aasta sisserände piirarv 1298. See on välismaalaste seaduses sätestatud maksimummäär ehk 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Võrreldes selle aastaga väheneb kvoot viie võrra.
Siseministeerium on teinud ka ettepaneku jaotada järgmise aasta kvoot selliselt, et teatud osa elamislubadest oleks ette nähtud töötamiseks veonduses ja laonduses, spordivaldkonnas, ajakirjanikuna, loomingulise töötajana ja välislepingu alusel. Teatud osa sisserände piirarvust jääb ka vabalt jagamiseks. Hetkel ei ole teada, kuidas jaguneb kvoot erinevate valdkondade vahel. See selgub lähikuude jooksul.
Kvoodi jaotamine ei ole mõistlik
Koja hinnangul ei ole mõistlik jaotada sisserände piirarvu valdkondade lõikes, sest välismaalaste nõudlus ning Eesti ettevõtjate vajadus sisserände piirarvu alla minevate elamislubade järele on alates 2017. aastast olnud oluliselt suurem kui sisserände piirarv. Erandiks on see aasta. Seega sisserände piirarvu jaotamisega ei ole võimalik lahendada sisserände piirarvu täitumise probleemi.
Samas toob täiendava kunstliku piirangu kehtestamine kaasa ülereguleerimise, sest sisserände piirarvu jaotamine suurendab nii siseministeeriumi kui ka politsei- ja piirivalveameti töökoormust. Samuti muudab see välismaalaste ja tööandjate jaoks keerulisemaks kvoodist aru saamist.
Praegune sisserände piirarvu jaotamise süsteem ei taga ka läbipaistvust. Näiteks jääb ebaselgeks, miks on teatud osa sisserände piirarvu alla minevatest elamislubadest broneeritud just viiele valdkonnale. Eestis on ka teisi olulisi valdkondi, kus on tööjõuvajadus, aga kus kohalik tööjõud ei kata kasvava majanduse tööjõuturu vajadusi.
Mitu ettepanekut kvoodi probleemi lahendamiseks
Koda rõhutas siseministeeriumile saadetud kirjas, et sisserände piirarvu jaotamise asemel tuleb leida lahendus liiga väikese sisserände piirarvuga seonduvale probleemile. Selleks tuleb tõsta sisserände piirarvu või vabastada tänasest rohkem elamislubasid sisserände piirarvu alt.
Üheks lahenduseks on sisserände piirarvu suurendamine. Teiseks alternatiiviks on teatud välismaalaste või teatud ametite välja arvamine sisserände kvoodi alt. Näiteks võiks kvoodi alt välja arvata nende välismaalaste elamisload, kelle osas on uuringute kohaselt alapakkumine ja kelle väljaõpetamine on ajamahukas ning eeldab eelteadmisi, näiteks insenerid ning seadme- ja masinaoperaatorid. Võib kaaluda ka lahendust, et kui välismaalane tuleb Eestisse tööle nö usaldusväärse tööandja juurde, siis sellisel juhul ei lähe tema elamisluba sisserände piirarvu alla.
Kes on vabastatud sisserände piirarvust?
- Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud;
- USA, Ühendkuningriigi, Jaapani, Šveitsi, Norra, Island ja Liechtenstein kodanikud;
- välismaalased, kes kolivad abikaasa või lähedase sugulase juurde;
- välismaalased, kes õpivad või teevad teadustööd Eestis;
- välismaalased, kellele antakse tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks;
- välismaalased, kellele antakse elamisluba töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal;
- välismaalased, kellele antakse elamisluba töötamiseks iduettevõttes;
- välismaalased, kes töötavad Eestis õppejõuna;
- välismaalased, kellele antakse tähtajaline elamisluba ettevõtluseks suurinvestorina või seoses iduettevõtlusega;
- välismaalased, kellele antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks tippspetsialistina ehk kellele tööandja maksab vähemalt 1,5-kordset Eesti keskmist töötasu;
- välismaalased, kellele antakse tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks;
- välismaalased, kellele antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks kasvuettevõttes;
- rahvusvahelise kaitse saajad.
Millal jõustub uus sisserände piirarv?
1. jaanuaril 2025
