Koroonakriisist tingitud kulutused ja oluliselt kahanenud maksulaekumised on viinud euroala riikide võlakoormused ajalooliselt kõrgeimale tasemele.
Valitsuste jõuline sekkumine aitas vältida massilist ettevõtete pankrotistumist ja säilitada töökohti, ent suurendas riske keskpikas vaates. Turgutamist vajav majandus ja kavandatust olulised suuremad väljaminekud arstiabile sundisid riike tegema märkimisväärseid kulutusi, mis tõid kaasa plaanitust suuremad eelarvepuudujäägid ja võlakoormate kiire kasvu (vt joonis). Rekordiliste võlatasemete valguses väljendas Euroopa Keskpank oma hiljutises finantsstabiilsuse ülevaates taas muret eelkõige suuremate võlakoormustega riikide võlgade jätkusuutlikkuse pärast.
Riigi võlakoormuse kasv võib erinevate kanalite kaudu avaldada olulist mõju ka finantssektori toimimisele.
Esiteks hoiavad pangad oma varade hulgas likviidsuse juhtimise eesmärgil valitsuste võlakirju. Need võivad aga muuta pangad kergesti haavatavaks, kui riigi majanduslik väljavaade peaks halvenema ja/või intressimäärad tõusma ning riigivõlakirjade väärtus väheneb. Seda ilmestab ligi kümme aastat tagasi aset leidnud Euroopa võlakriis, kus mitmel euroala riigil tekkisid raskused võlgade tagasimaksmisega. Pankade varade väärtuse vähenemine langetas nende atraktiivsust investorite silmis, mistõttu muutus rahastamine pankade jaoks keerulisemaks ja kallimaks. See omakorda vähendas pankade laenupakkumise võimet ning tegi ettevõtetele ja majapidamistele laenude saamise keerulisemaks ja kallimaks. Selline olukord toob kaasa osade investeeringute edasilükkamise, mistap langeb majandusaktiivsus ja maksulaekumine ning tagajärjena võib riigivõla teenindamine osutuda veelgi keerulisemaks.
Teine ja rohkem ka Eesti praeguse olukorraga seotud risk on, et puudujäägis eelarvega ehk majanduse elavdamisele suunatud eelarvepoliitika võimendab finants- ja kinnisvarahindade kasvu, tuues kaasa riskide kuhjumise ka finantssüsteemis.
Riigi poolt täiendava raha suunamine majandusse suurendab nõudlust toodete ja teenuste järele. Ettevõtted ei saa aga reeglina juba niigi madala tööpuuduse juures sama järsult toodete ja teenuste pakkumist suurendada, mistõttu kallinevad hinnad nii riigi kui ka erasektori jaoks. Kui majandusolud peaks halvenema, siis tekib oht varahindade kiireks kukkumiseks ning ühtlasi langeb tavapäraselt surve alla ka ettevõtete ja majapidamiste laenumaksevõime, mis võib kaasa tuua pankade laenukahjumite suurenemise. Laenukahjumite suurenemise tagajärjel karmistuksid riskihinnangud ja väheneks laenamiseks vaba raha hulk, mistõttu kahaneks pankade soov ja võime majandust rahastada. See võimendaks varahindade langust veelgi. Niisugune tsükkel avaldus viimati eelmise finantskriisi ja sellele eelnenud majandusbuumi ajal.
Seega pole korras riigirahandus oluline vaid seepärast, et eelarves oleks raha ka pikemas perspektiivis investeeringute tegemiseks ning palkade ja pensionite väljamaksmiseks. Riigi eelarvepoliitika ja võlakoormuse jätkusuutlikkus mõjutab ka finantssüsteemi riske, varade hinda ning ettevõtete ja majapidamiste võimet laenu saada.
