Kontserdipiletite maksustamine käibemaksuga on teema, mis vajaks sekkumist Riigikogu tasandil.
Kehtivas käibemaksuõiguses puudub üheselt selge regulatsioon etenduste ja kontsertide piletite müügil kohaldatava käibemaksumäära kohta. Enamgi veel: kehtiv regulatsioon sisaldab mitmeid vastuolusid ELi õigusega.
1. mail 2004 jõustunud käibemaksuseaduse (KMS) § 15 lg 2 p 6 ütleb: “Käibemaksumäär on 5% järgmiste kaupade ja teenuste maksustatavast väärtusest: etenduse või kontserdi korraldamine riigi-, munitsipaal- või eraetendusasutuse või rahvusooperi poolt tingimusel, et riigi-, valla- või linnaeelarvest või Eesti Kultuurkapitalilt saadavad vahendid moodustavad etenduse või kontserdi korraldaja kalendriaasta eelarvetulust vähemalt 10%”.
KMS ei nimeta äriühinguna (ega ka sihtasutuse või mittetulundusühinguna) tegutsevat etendusasutust, mistõttu kerkib küsimus sellise tegutsemisvormi valinud etendusi ja kontserte pakkuva isiku õigusest rakendada piletimüügil 5%-list käibemaksumäära. Puudub selgitav kohtupretsedent. Kui tõlgendada seadust grammatiliselt, mida maksuhaldur kahjuks kipub vahel tegema, on suhteliselt tugev õiguslik alus väitel, et äriühingu (või ka sihtasutuse) vormis tegutsev etendusasutus peab rakendama 18%-list käibemaksumäära, sest seadus ei loetle sellise tegutsemisvormi valinud etendusasutust 5%-list käibemaksumäära rakendama õigustatud isikuna.
Samas võib maksumaksja omalt poolt esitada argumente, miks äriühingu ja sihtasutuse vormis tegutsev etendusasutus on õigustatud rakendama 5%-list käibemaksumäära ka kehtiva seaduse alusel (vt tabel).
ELi kuues ehk käibemaksudirektiiv kohustab liikmesriike vabastama käibemaksust avalik-õiguslike organisatsioonide poolt osutatavad kultuuriteenused ja nendega otseselt seotud kaubad. Eraõiguslike isikute poolt pakutavate analoogsete teenuste käibemaksust vabastamine on seotud lisatingimustega. Minu arvates eirab Eestis kehtiv seadus direktiivi, maksustades käibemaksuga kultuuriteenused.
Seadus võimaldab vähendatud käibemaksumäära üksnes etendusasutustele, mis saavad riigi-, valla- või linnaeelarvest või Eesti Kultuurkapitalilt rahalisi vahendeid. Suure tõenäosusega ei saa sellist toetust Eestis etendusi või kontserte korraldav ELi liikmesriigi etendusasutus, mistõttu selline teenusepakkuja on sunnitud müüma pileteid 18%-lise maksumääraga.
Seega on käibemaksuseaduses olev tingimus diskrimineeriv teiste ELi riikide etendusasutuste suhtes, kes korraldavad Eestis etendusi ja kontserte ning on piiratud teenuste vaba piiriülest liikumist. Euroopa Kohus on korduvalt oma lahendites nõudnud teenuste vaba liikumise piirangute kaotamist. Tahaks loota, et selgus saabub käibemaksuseaduse muutmisel õigusloome tulemusena, mitte kohtusaalides.Äriühing ja sihtasutus võivad tuua argumente 5%-lise maksumäära rakendamiseks
Allikas: Priit Lätt
Loe ka: