Jaanuarist avanes võimalus esitada avaldus teise pensionisamba maksemäära tõstmiseks – brutopalgast võib edaspidi sambasse suunata 2 asemel ka 4 või 6 protsenti. Uus maksemäär rakendub 2025. aastast.

Teise samba maksemäära tõstmine on vabatahtlik. Kui palju seeläbi pension täpsemalt kasvab, sõltub mitmest eri komponendist – peamiselt inimese töötasust ja selle kasvust, kõrgemas määras maksete tegemise perioodi pikkusest ja teise samba tootlusest. Oma mõju avaldab ka raha väljavõtmise viis pensionieas ehk kas raha väljavõtmisel tuleb tasuda ka 10 protsenti tulumaksu või võimaldab tehtud valik pensioniraha välja võtta tulumaksuvabalt.

“Kui palgakasv ja teise samba tootlus on võrdsed, saab lihtsustatult öelda, et 6-protsendised maksed suurendavad brutopensioni ja brutopalga suhet 2 protsendipunkti võrra kogumise iga 10 aasta kohta. Kui muidu saaks keskmist töötasu teeniv inimene esimesest ja teisest sambast kokku pensionit, mille suurus on 40 protsenti keskmisest palgast, siis kogudes 40 aastat maksemääraga 6 protsenti, tõuseks see peaaegu 50 protsendini,” selgitas finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov. Näiteks 2024. aasta pensionides tähendaks see 776 eurose keskmise pensioni asemel 970 euro suurust pensionit. Kui tootlus tegelikult ületab palgakasvu, on mõju pensionile suurem ja vastupidi.