Milliseks kujuneb sissetulek tulevikus, sõltub väga paljus iga inimese enda valikutest. Investeerimine teises ja kolmandas sambas on kõigile vabatahtlik ning raha koguneb sinna just sellises tempos, kuidas keegi panustab. Uuest aastast saab 2% asemel teise sambasse lasta kanda 4% või 6% palgast.
Selleks, et teise sambasse jõuaks rohkem raha, on vaja esitada maksemäära muutmise avaldus Pensionikeskuse iseteeninduses või kodupangas. Kõrgema maksemäära rakendumiseks juba jaanuarist saab avaldusi teha veel novembri lõpuni.
Otsuse oma tulevikku rohkem panustada on esimesed 54 000 inimest ka juba teinud. Enam on eelistatud maksimumi võtta ehk 63 protsenti maksemäära tõstnutest on valinud uueks määraks 6%.
Sotsiaalmaksust lisandub teise sambasse alati 4% ja maksemäära valik seda ei mõjuta.
Võida koheselt tulumaksus
Riigipoolsete maksusoodustuste tõttu on pensionisambad soodsaks investeerimisvõimaluseks. Kogumispensioni makse peetakse palgast kinni enne tulumaksu maksmist, mistõttu jõuab teise sambasse 22 protsendi võrra suurem summa kui see, mis palgana kätte tuleks. See annab hea võimenduse säästude suurendamisele.
Näiteks, kui brutopalk on 2100 eurot ja puudub maksuvaba tulu, tekib maksemäära tõstmisest 6 protsendile iga kuu tulumaksuvõit 18 eurot (9 eurot, kui maksemäär on 4 protsenti).
Maksemäära saab ka edaspidi muuta ja uus määr hakkab kehtima alati jaanuarist. Nii saab maksemäära muuta maksimaalselt kord aastas. Avaldus uuest aastast maksemäära muutmiseks peab alati olema tehtud hiljemalt novembri lõpuks.
Pikem kogumisaeg = suurem liitintress
Maksemäära mõju kogunevale varale on muidugi seda suurem, mida pikema aja jooksul kõrgemas määras makseid teha. Teise sambasse lihtsalt laekub rohkem raha ja mida noorem on investor ehk mida pikem on aeg, seda suuremat efekti hakkab andma liitintress.
Liitintressi mõju aitab illustreerida allolev joonis, millel on kõrvutatud 40- ja 25-aastane investor, kes saavad ühesugust palka 2100 eurot ja on tõstnud maksemäära 2-lt 6 protsendile. Joonisel on näidatud, kui palju koguneks mõlemal investoril 65. eluaastaks maksemäära tõstmisest täiendavalt raha juurde tootlust arvestamata (0 protsenti) ja juhul, kui keskmine aastane tootlus oleks 4 või 7 protsenti. Viimased protsendid on vastavalt Eesti teise samba pensionifondide ja aktsiaturu keskmine ajalooline tootlus.
Kui tootlust ei oleks, suurendaks maksemäära tõstmine 25-aastase investori vara 60 protsendi võrra rohkem kui 40-aastasel investoril. Seda puhtalt kauem tehtud suuremate maksete tõttu. Kui juurde arvestada tootlus, saab noorem investor olulise eelise. Kõrgem maksemäär koos keskmise tootlusega 4 protsenti aastas annaks 25-aastasele investorile 128 protsendi võrra suurema ja keskmise tootlusega 7 protsenti 216 protsendi võrra suurema vara kasvu.
Teise samba maksemäära tõstmise avalduste vastuvõtt on alanud
03.01.2024
Jaanuarist avanes võimalus esitada avaldus teise pensionisamba maksemäära tõstmiseks – brutopalgast võib edaspidi sambasse suunata 2 asemel ka 4 või 6 protsenti. Uus maksemäär rakendub 2025. aastast.
Teise samba maksemäära tõstmine on vabatahtlik. Kui palju seeläbi pension täpsemalt kasvab, sõltub mitmest eri komponendist – peamiselt inimese töötasust ja selle kasvust, kõrgemas määras maksete tegemise perioodi pikkusest ja teise samba tootlusest. Oma mõju avaldab ka raha väljavõtmise viis pensionieas ehk kas raha väljavõtmisel tuleb tasuda ka 10 protsenti tulumaksu või võimaldab tehtud valik pensioniraha välja võtta tulumaksuvabalt.
“Kui palgakasv ja teise samba tootlus on võrdsed, saab lihtsustatult öelda, et 6-protsendised maksed suurendavad brutopensioni ja brutopalga suhet 2 protsendipunkti võrra kogumise iga 10 aasta kohta. Kui muidu saaks keskmist töötasu teeniv inimene esimesest ja teisest sambast kokku pensionit, mille suurus on 40 protsenti keskmisest palgast, siis kogudes 40 aastat maksemääraga 6 protsenti, tõuseks see peaaegu 50 protsendini,” selgitas finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov. Näiteks 2024. aasta pensionides tähendaks see 776 eurose keskmise pensioni asemel 970 euro suurust pensionit. Kui tootlus tegelikult ületab palgakasvu, on mõju pensionile suurem ja vastupidi.
Maksemäära suurendamine ei mõjuta sotsiaalmaksu arvelt tehtavaid kogumispensioni makseid ja sotsiaalmaksust kantakse teise sambasse ikka ja alati 4 protsenti.
Uus maksemäär rakendub alati jaanuarist ja kehtib vähemalt ühe kalendriaasta. Selle muutmiseks tuleb omakorda valida uus maksemäär, mis senise valiku tühistab.
Avaldust maksemäära muutmiseks saab esitada igal ajal. Hiljemalt novembri lõpuks esitatud avaldustel rakendub uus määr kohe järgmise aasta jaanuarist, detsembris esitatud avaldustel ülejärgmise aasta jaanuarist. Kui avaldus on juba esitatud, saab kuni novembri lõpuni maksemäära valikut vajadusel veel ka muuta. Selleks tuleb lihtsalt esitada uus maksemäära muutmise avaldus.
Avaldusi maksemäära muutmiseks saab esitada Pensionikeskuse lehel või teise samba kontohaldurite juures.
Küsimused ja vastused maksemäära muutmise kohta
Millal saab teise samba makse määra muuta?
Maksemäära muutmiseks saab avalduse esitada alates 1. jaanuarist 2024 ja kõrgemas määras makseid saab tegema hakata alates 1. jaanuarist 2025.
Soovides tõsta teise pensionisamba makse määra, mida peab selleks tegema?
Maksemäära tõstmiseks tuleb teha maksemäära muutmise avaldus. Avaldust saab esitada Pensionikeskuse iseteeninduses, alajaotises “Minu pensionikonto”. Avaldust saab esitada ka näiteks internetipangas või Tuleva veebilehel.
Millal saab teise pensionisamba makse määra muutmise avaldust esitada?
Maksemäära muutmiseks saab avalduse esitada alates 1. jaanuarist 2024 ja edaspidi saab seda teha igal ajal. Avalduse esitamise hetkest sõltub, millal uus maksemäär rakendub. Kui avaldus esitada hiljemalt novembri lõpuks, rakendub uus maksemäär järgmise aasta jaanuarist. Detsembri avalduste maksemäärad rakenduvad ülejärgmise aasta jaanuarist.
Kui kauaks jääb valitud maksemäär kehtima, kui teen avalduse maksemäära tõstmiseks?
Valitud maksemäär kehtib seni, kuni ei tehta uut maksemäära muutmise avaldust. Et maksemäära ei saa muuta tihemini kui kord aastas, kehtib valitud maksemäär vähemalt ühe kalendriaasta.
Valides praegu uue määra, kas saab seda hiljem muuta?
Jah. Maksemäära muutmise avaldust saab esitada kogu aeg. Soovides maksemäära uuesti muuta, tasub uus avaldus esitada enne novembri lõppu, siis muutub maksemäär kohe uue aasta jaanuarist. Kui esitada avaldus detsembris, muutub maksemäär ülejärgmise aasta jaanuarist.
Kas saab maksemäära muutmise avaldust tühistada?
Maksemäära muutmise avaldust tühistada ei saa. Kuni novembri lõpuni saab vajadusel aga esitada lihtsalt uue maksemäära muutmise avalduse ja valida sellega maksemäär, mida soovitakse jaanuarist tasuda.
Kui soov maksemäära muuta tekib hiljem, saab ikka esitada uue maksemäära muutmise avaldust. Soovitud maksemäär rakendub siis lihtsalt järgmise või ülejärgmise aasta jaanuarist, sõltuvalt avalduse esitamise ajast.
Kui tihti saab maksemäära muuta?
Maksemäära saab muuta üks kord aastas.
Miks saab valida just 2, 4 või 6 protsendi vahel, aga mitte rohkem?
Mida suurem oleks maksemäärade valik, seda keerukam süsteem ja suurem vigade tekkimise võimalus. Oluline on, et tööandjad peaksid kinni õiges määras makseid ja deklareeriksid need maksed ka õiges määras. Nii on kogumise lisavõimalused lihtsad ja selged.
Kui inimene suurendab maksemäära, kas riik suurendab samuti oma panust teise sambasse?
Ei suurenda. Sõltumata sellest, kas maksad teise sambasse 2, 4 või 6 protsenti, laekub sotsiaalmaksust sinna ikka 4 protsenti. Sotsiaalmaksust rahastatakse nii teist kui esimest sammast. Teise sambaga liitunutel koguneb esimesse sambasse pisut vähem pensioniõigusi, sest sotsiaalmaksu jääb sinna vähem. Maksemäära tõstmine esimese samba pensioniõiguste kujunemist aga ei mõjuta.
Kui ei ole soov muuta maksemäära, kas peab siis midagi tegema?
Ei pea. Vaikimisi jääb kehtima senine maksemäär 2 protsenti. Avalduse peab esitama ainult siis, kui on soov maksta teise sambasse 2 protsendi asemel 4 või 6 protsenti.
Kas on mõistlik maksemäära tõsta?
Pikaajaline säästmine ja investeerimine on vajalikud igal juhul. Võimalusi selleks on mitmeid, pensionisammastes saad raha koguda maksusoodsalt.
Maksemäära tõstmine aitab kasvatada pensionivara. Mõju pensionile on seda suurem, mida pikema aja jooksul kõrgemas määras makseid tehakse. Et kogumispensioni makse peetakse palgast kinni enne tulumaksu maksmist, jõuab teise sambasse 22 protsendi (aastast 2025 on tulumaksumäär 22%) võrra suurem summa kui see, mille palgana muidu kätte saaksid.
Kui palju maksemäära tõstmine pensioni mõjutab?
Kui palju täpselt mõjutab maksemäära tõstmine tulevast pensionit, sõltub mitmest asjast – peamiselt palgast ja selle kasvust, valitud maksemäärast (4 või 6 protsenti) ja sellest, kui kaua sellises määras makseid tehakse, aga ka investeeringutelt teenitud tootlusest.
Lihtsustatult saab öelda, et 6-protsendised maksed suurendavad brutopensioni ja brutopalga suhet 2 protsendipunkti võrra kogumise iga 10 aasta kohta. Valides maksemääraks 4 protsenti kasvaks brutopensioni ja brutopalga suhe kaks korda vähem ehk kogumise iga 10 aasta kohta 1 protsendipunkti võrra.
Kui muidu saaks keskmist palka teeniv inimene esimesest ja teisest sambast kokku pensionit, mille suurus on 40 protsenti keskmisest palgast, siis kogudes 40 aastat maksemääraga 6 protsenti tõuseks pensioni ja palga suhe peaaegu 50 protsendini. 2024. aasta pensionides tähendaks see 776 eurose keskmise pensioni asemel 970 euro suurust pensionit.
Arvutuses on lihtsustatult eeldatud, et palgakasv on tulevikus võrdne teise samba tootlusega. Kui tootlus osutub palgakasvust kiiremaks, kasvab pension veel rohkem, aga ka vastupidi – kui palgakasv ületab pensionivara tootlust, suureneb pension vähem.
Kui on olemas kolmas sammas, kas peaks ikka teise samba maksemäära suurendama või hoopiski kolmanda samba sissemakseid suurendama?
Raha kogumine teises ja kolmandas sambas on mõlemad väga head valikud. Kui koguda juba mõlemas sambas, ongi otsustuskoht, kas suurendada makseid ühes või teises sambas või võimalusel mõlemas. Sammaste maksusoodustustest suurima võidu annab just maksimaalne panustamine mõlemasse sambasse.
Kui valida, siis on teise samba eeliseks see, et tehakse makseid maksueelsest tulust ja nii jõuab investeeringutesse kohe tulumaksu võrra rohkem raha (s.o 22 protsenti aastast 2025). Kolmanda samba sissemakseid tehakse maksustatud tulust ja neilt maksetelt tasutud tulumaksu saab alles järgmisel aastal tuludeklaratsiooniga tagasi küsida ning soovi korral tagastatud tulumaksu siis oma kolmandasse sambasse suunata.
Kui pensioni maksmise tingimused on teises ja kolmandas sambas ühesugused, siis sambast varasem lahkumine ja soovi korral uuesti liitumine on kolmandas sambas väiksemate piirangutega.
