Andmed on vara, aga kuidas ja millist väärtust need loovad? Kuidas andmeid omavahel rääkima panna, et sellest tekiks innovatsioon ja maksimaalne kasu? Kuidas andmeid targalt koguda ja miks ning kuidas neid taaskasutada? Kas andmekasutusoskamatus on kasvav ohuallikas ja millised on üldse ohud järjest suurema andmevahetuse juures? Statistikaameti partnerlussuhete tiimi juht Jaana Tael osales Tallinna ettevõtluspäeva paneelis ja tegi kokkuvõtte.
Kas andmestunud maailmas on statistikaamet kõige tähtsam amet?
Statistikaameti supervõime on eri allikatest pärit andmeid kokku panna ja nähtuseid seeläbi mitmekesiselt iseloomustada. Samal ajal on meie üks olulisimaid põhimõtteid tagada usaldusväärsus ja andmete konfidentsiaalsus. See tähendab, et kuigi kasutame mitmesuguseid andmeid, ei anna me neid kunagi sel moel välja, et neist oleks võimalik konkreetse isiku või ettevõtte kohta midagi teada saada. Andmetest koostatud statistika on alati anonüümne ja enamasti üldistatud. Seega võiks ju öelda, et kasutades enda supervõimet vankumatult vaid statistika tegemise aluspõhimõtete alusel, on statistikaamet teistest andmetöötlejatest erineval positsioonil. Meie visioon on tõepoolest olla usaldusväärne andmete kodu, kus anname paljudele ühiskonnas tekkivatele andmetele tähenduse ja aitame mõista ning mõtestada maailma andmete kaudu.
Teisalt – andmeökosüsteemis, olgu Eesti omas või globaalselt, ei saa ükski osaline tegutseda vaakumis – tehnoloogiline, metoodiline ja õiguslik areng on nii kiire, et tuleb kasutada kollektiivset teadmust, et näiteks riigi andmestrateegia paika panna. Lisaks ei ole andmete saamise meetodid samuti enam samad, mis sada aastat tagasi, kui statistikaamet loodi ja andmeid saadi inimesi ja asju üle lugedes ja küsitledes, kirikuraamatutest või moonanimekirjadest. Ka täna küsitleme ettevõtteid ja inimesi, kasutame riigis tekkinud andmekogusid, aga andmeid inimeste ja ettevõtete kohta tekib kõikjal. Selleks, et igasuguseid andmeid ja nende kasutatavust paremini mõista ning kasutusele võtta, on vaja asuda dialoogi nii andmevaldajatega erasektoris kui ka teadusasutustega. Demokraatlikus ja tänapäevases andmerikkas ühiskonnas ei saa andmete saamiseks tarvitada vaid õigusaktist saadud jõudu, vaid tuleb selgitada andmete kasutamise põhjuseid, eesmärke, tunnetada ühiskonnaliikmete privaatsuse piire ning otsida ühiskondlikku nõusolekut andmete kasutuselevõtuks. Õigesti ja eesmärgipäraselt andmeid kasutades on need avalik hüve.
Võib öelda, et täna on andmetest väärtuse loomisel põhilisteks väljakutseteks riiklikult mõistliku ja kõikide osapoolte huve ja vajadusi arvestava andmemajanduse loomine. Vaja on korralikult läbi mõelda eeskätt Eestile sobilik õiguslik tasakaal ning arvestada eetiliste küsimustega, mille puhul on vaja palju rohkem kommunikatsiooni ja läbipaistvust enda tegemistes. Teadusuuringud küll ütlevad, et mida rohkem rääkida andmete kaitsmisest, seda skeptilisemaks muutuvad kuulajad, kuid on siiski vältimatu, et sellest räägitakse. See käib ühiskonna andmekirjaoskuse ja -hariduse arendamise juurde ja muudab seda küpsemaks. Kvaliteetne riigivalitsemine vajab arenemiseks aega – ja andmeid. Lisaks on oluline, et andmeid kasutavad ja neid väärindavad saaksid omavahel neil teemadel arutada – lahendus, mis sobib või on lihtsam rakendada ühe poliitikakujundaja arvates, ei pruugi samaväärselt sobida teisele või võib muuta elu raskemaks rakendavate asutuste jaoks.
Ettevõtluspaneeli esinejate ja kuulajate arvates on andmetes peamine väärtustloov element nende jagamine teistega – kas siis riik/ettevõte suunal või ettevõtete vahel. Selle eelduseks on, et organisatsioonid mõistavad, mis andmeid neil on ning on olemas taristu nende turvaliseks jagamiseks. Olulisteks märksõnadeks on siin andmete konfidentsiaalsus ja huvide kaitse. Ettevõtted tegutsevad ärihuvidest lähtuvalt ja neid innustaks enda andmeid rohkem jagama see, kui riik suudaks neile andmete jagamisest tekkivat lisandväärtust pakkuda. Oluline on siin, et see lisandväärtus oleks kättesaadav kõikidele erasektori andmeesitajatele, mitte piiratud teatud suuremate või olulisemate andmeesitajatega. Ettevõtjad on enda erialaorganisatsioonide kaudu meile südamele pannud, et riik võtaks kasutusele kõik ettevõtete kohta juba olemasolevad andmed (andmete ühekordne küsimine) ning ei kohkuks ka uute andmeallikate (nt erasektoris isikute kohta tekkivate andmete) kasutuselevõtu ees. Tuleb silmas pidada, et üks väärtusloome võimalusi on ka andmeesitaja koormuse vähendamine – aeg on teatavasti raha. Seega on riigi seisukohalt ülioluline reaalajamajanduse algatustega edasiliikumine ja ettevõtete aruandluskohustuse panemine inimeste asemel masinate õlule.
Milliseid uusi oskusi andmestunud maailm organisatsioonidelt, sh ettevõtjatelt nõuab? Kas organisatsioonis peaks olema tööl andmeteadlane või peaksid andmestunud maailmas kõik organisatsiooni töötajad suutma andmeid koguda, analüüsida ja mõtestada?
Andmed annavad organisatsioonile suurimat väärtust, kui neid kasutada kasumi/tulu suurendamiseks, kulude vähendamiseks, kliendikogemuse parandamiseks või riskide maandamiseks. Selleks aga on vaja tuvastada andmevood, mõista nende seoseid äri/põhiprotsessidega. Sageli peetakse andmehaldust millekski, mida on võimeline tegema vaid IT-taustaga inimene. Sageli on aga hoopis vaja inimest, kes oskab tõlkida andmevood ja tehnoloogilised eripärad ärikeelde ning need omavahel sünkroniseerida. See võib vabalt olla ärianalüütik või ökonomist, aga ka natuke uudishimulikum muu töö tegija, kes mõistab ettevõtte tegevust ja suudab otsida sellele vastavaid andmeid. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium pakub avaliku sektori töötajatele andmehalduse teemalisi lühikesi digikoolitusi Digiriigi Akadeemia platvormil. Andmemaailma paremaks mõtestamiseks soovitame nendega tutvuda. Siis võib rõõmuga avastada, et andmete haldamiseks ei olegi vaja programmeerimisoskust või muid süvendatud digiteadmisi.
Arutelu osalised leidsid üksmeelselt, et andmete väärindamisel organisatsiooni tegevuse edasiviimiseks on ülioluline juhtide tugi – äritegevuse andmete uurimine ei ole enamasti kiirel tööajal esimene prioriteet. Samas on täna juba paljudele selge, et sihtides näiteks sotsiaalmeedias enda tooteid või teenuseid täpsemale sihtgrupile on võimalik kokku hoida nii turunduskuludelt kui kasvatada tulusid. Teisalt on äritegevuses tekkivate andmete kasutuselevõtt tänapäeval konkurentsis püsimise üks põhieeldusi. Vastasel juhul on oht teistest maha jääda – andmemaailm nõuab pidevat uudishimu ja tulevikku suunatud pilku.
Kokkuvõtteks võib nentida, et andmemaailmas peitub ühenduses jõud ja andmete jagamises väärtus ning võimalused innovatsiooniks. Riigi esindajatena oleme edukamad, kui kuulame ja jälgime tähelepanelikult seda, mida erasektor meile öelda tahab, kuhu nad tehnoloogias liikumas on ning mida uut on teadusringkondadel meile pakkuda.
