Alates 01.01.2025 on Eestis tulumaksu standardmäär 22% senise 20% asemel. Juriidilise isiku tulumaksumäär on 22/78 senise 20/80 asemel ja krediidiasutuste tulumaksu avansilise makse määr 18% senise 14% asemel.
Kaob ära dividendi madalam maksumäär 14/86 ning füüsilisele isikule makstud dividendilt kinnipidamisele kuuluv tulumaks 7%. Seega 2025. aastast maksustatakse dividend üksnes maksumääraga 22/78.
Kehtiv tulumaksuseaduse § 501 näeb ette äriühingu regulaarsetele kasumieraldistele soodsama maksustamise. Nimelt maksustatakse 14% tulumaksumääraga kalendriaastas jaotatud kasumit, mis on väiksem või võrdne eelneva kolme kalendriaasta keskmise Eestis maksustatud jaotatud kasumiga.
Tulumaksuseaduse § 501 kehtetuks tunnistamine on tingitud asjaolust, et koalitsioonileppe kohaselt kaotatakse madalam tulumaksu määr regulaarselt jaotatavalt kasumilt. Aastast 2025 maksustatakse äriühingu jaotatavat kasumit alati 22% määraga.
Alates 1. jaanuarist 2024. a hakkab enamikes Euroopa Liidu liikmesriikides, aga ka teistes riikides, näiteks Suurbritannias, Kanadas, Austraalias, Singapuris ja Uus-Meremaal, kehtima üleilmne miinimummaks kontsernidele, kelle käive ületab 750 miljonit eurot. Kui kontserni liikmete efektiivne maksumäär teatud jurisdiktsioonis on väiksem kui 15%, siis teistel riikidel on õigus maksustada kontserni alamaksustatud kasumit. 14% määra kaotamine annab Eesti äriühingutele võimaluse saavutada 15% efektiivne maksumäär ja vältida Eestis teenitud kasumi maksustamist teistes riikides, näiteks kontserni peakontori riigis, kui see kohaldab miinimummaksu.
Kuna aastast 2025 kaotatakse 14% tulumaksu määr, ei ole edaspidi vajalik ka 7% tulumaksu kinnipidamine füüsilisele isikule makstavalt dividendilt.
Kehtiva seaduse kohaselt maksustatakse füüsilisele isikule regulaarselt makstud dividend 7% määraga, kui dividendi maksva äriühingu tasandil maksustati jaotatavat kasumit 14% määraga või tonnaažikorra alusel. Muudatusega tunnistatakse tulumaksuseaduse § 18 lõige 13, § 29 lg 71 ja § 41 p 72 kehtetuks.
Tonnaažikorra alusel maksustatud äriühingute puhul lisati seadusesse tulumaksu kinnipidamise kohustus Euroopa Komisjonilt Eesti riigiabi taotluse kohta saadud tagasiside alusel, mille kohaselt peab füüsilisest isikust aktsionäri või osaniku dividendidelt ja kasumieraldistelt tekkiv maksukohustus säilima ka siis, kui äriühingu abikõlbulikust tegevusest saadud tulu maksustatakse tonnaažikorra kohaselt. Kuna tulumaksu kinnipidamise kohustus kaotatakse regulaarselt füüsilisele isikule jaotatud dividendi puhul, kaotatakse see ka tonnaažikorra alusel maksustatud äriühingute puhul.
Üleminekusätted
Tulumaksuseaduse § 54 lõike 41 sõnastust muudeti ja § 61 täiendati lõigetega 68–70.
Tulumaksuseaduse § 54 lõike 41 muudatuse kohaselt võib residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal § 50 lõike 1 või 2 või § 50 lõike 22 või § 53 lõike 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata § 471 alusel eelmistel kalendriaastatel ja jooksval kalendriaastal makstud avansilised maksed. Paragrahvi 50 lõike 22 alusel tasumisele kuuluva tulumaksu arvestamisel võib nõuda enammakstud avansiliste maksete tagastamist. Avansilisi makseid saab maha arvata ulatuses, mida pole varem maha arvatud.
Erinevalt kehtivast korrast, kus jaotatud kasumilt tasumisele kuuluvast tulumaksust saab maha arvata vaid eelmistel kalendriaastatel makstud avansilised maksed, saab aastast 2025 maha arvata ka jooksval kalendriaastal makstud avansilisi makseid. Muudatus on vajalik, sest kehtiva regulatsiooni kohaselt olukorras, kus pank jaotab olulises määras eelmisel kalendriaastal teenitud kasumit, toimub dividendi jaotamisel neljanda kvartali kasumi sisuline topeltmaksustamine kuni ülejärgmisel kalendriaastal dividendide maksmiseni (tasuda tuleb nii dividendi tulumaks kui ka eelmise kalendriaasta 4. kvartali kasumilt avansiline tulumaks).
Siinkohal on oluline, et vastavalt üleminekusättele ei kohaldu muudatus 2024. aasta neljanda kvartali kasumilt makstud avansilisele maksele, mida ei saa maha arvata 2025. aastal jaotatud kasumilt tasumisele kuuluvast tulumaksust, vaid alates 2026. aastal jaotatud kasumilt tasumisele kuuluvast tulumaksust.
Tulumaksuseaduse § 61 muudatused
Tulumaksuseaduse § 61 lõike 68 kohaselt peab residendist äriühing kinni tulumaksu määraga 7% füüsilisele isikule makstud dividendilt või muult kasumieraldiselt, kui see on tulumaksuseaduse § 50 lõike 11 alusel tulumaksust vabastatud ja kui dividendi või muu kasumieraldise aluseks olev kasum oli maksustatud kuni 2024. aasta 31. detsembrini kehtiva tulumaksuseaduse § 501 alusel.
Kõnealune üleminekusäte on vajalik, et vältida võimalust maksta füüsilisele isikule dividendi 14% määraga ilma 7% kinnipidamise kohustuseta. Aastast 2025 kaotatakse nii 14% määr kui ka kohustus kinni pidada 7% tulumaksu füüsilisele isikule makstud dividendilt. Olukorras, kus Eesti äriühing on jaotanud teisele Eesti äriühingule kasumit 14% määraga, kohaldub vabastusmeetod, kui teine äriühing jaotab seda kasumit edasi oma osanikele. Kui teine äriühing jaotab oma kasumit aastal 2025, mil 14% ja 7% määrad enam ei kehti, siis üleminekusätte puudumisel saaks füüsiline isik üksnes 14% määraga maksustatud dividendi. See võimaldaks maksudest kõrvalehoidumist ja motiveeriks füüsilisest isikust investoreid asutama enne 2025. aastat äriühingu ja sellele üle andma oma osalused teistes äriühingutes. Seeläbi saaks füüsiline isik vähendada saadud dividendide maksumäära 20%-lt (22%-lt) 14%-le. Sellise kuritarvituse vältimiseks kehtestatakse üleminekusäte, mis kohustab äriühingut füüsilisele isikule makstud dividendilt 7% määraga tulumaksu kinni pidama, kui dividendi aluseks olev kasumiosa oli maksustatud 14% määraga ning kasumit jaotava äriühingu tasandil kohaldub edasimakstavale dividendile vabastusmeetod. Kuna 14% määraga maksustatud saadud dividendid deklareeritakse praegu eraldi, on maksu- ja tolliametil juba olemas andmed seni maksustatud dividendide kohta, millelt tuleks tulevikus jätkuvalt 7% tulumaksu kinni pidada.
Sama paragrahvi lõike 69 kohaselt võib residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal tulumaksuseaduse § 50 lõike 1 või 2 või § 53 lõike 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata ka kuni 2024. aasta 31. detsembrini kehtinud TuMS § 471 alusel eelmistel kalendriaastatel makstud avansilised maksed.
Muudatusega täpsustatakse, et krediidiasutused saavad jaotatud kasumilt tasutavast tulumaksust maha arvata ka 14% määraga maksustatud avansilised maksed.
Sama paragrahvi lõike 70 kohaselt tasuvad residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal tulumaksuseaduse §-s 471 sätestatud avansilise makse 2024. aasta neljandas kvartalis teenitud kasumilt 14% määraga.
Muudatus on vajalik tagamaks, et 2024. aasta neljanda kvartali avansilist makset, mille tasumise tähtaeg on 2025. aasta 10. märts, maksustatakse 2024. aastal kehtinud määraga. 2024. aasta neljandas kvartalis teenitud kasumilt makstud avansilisi makseid ei saa 2025. aastal jaotatud kasumilt tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata.
Mahaarvamised füüsilise isiku tulust
Alates 01.01.2025 on residendist füüsilisel isikul õigus oma maksustatavast tulust maha arvata maksuvaba tulu 8400 eurot aastas (TuMS § 23 lg 1).
Muudatusega kehtestatakse 2025. aastast ühtlane maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas, välja arvatud vanaduspensioniealiste puhul, kelle maksuvaba tulu võrdub keskmise vanaduspensioniga. Maksuvaba tulu laieneb kõikidele Eesti ja Euroopa Majanduspiirkonna residentidele (Euroopa Liidu liikmesriikide, Norra, Island, Liechtenstein residendid) sõltumata nende poolt teenitud tulu suurusest.
Maksuvaba tulu ei kohaldu kolmanda riigi residendile (nt Ukraina, Valgevene, Usbekistani, Kasahstani residendile).
Kuna maksuvabale tulule on õigus sõltumata aastatulust, siis saab inimene rohkem raha kätte (igakuiselt 700 × 22% = 154 eurot). Tulumaksumäär tõuseb küll 2% võrra, kuid samas võidavad muudatusest kõik inimesed, kelle igakuine brutotulu on kuni 7700 eurot. Lihtsustatud arvutuste kohaselt on täna 7700 eurolt tulumaksukohustus 1540 eurot (7700 × 20%) ning tänu maksuvabale tulule ka 2025. aastast 1540 eurot (7700 – 700 = 7000; 7000 × 22%). Suurema brutotulu puhul juba tulumaksukohustus kasvab.
Maksuvaba tulu näol on tegemist aastapõhise mahaarvamisega. Nimetatud summas saab maksuvaba tulu kasutada ka isik, kes sai maksustatavat tulu näiteks ainult ühel kuul aastal (sel juhul ei pruugi tulu suurus lihtsalt olla piisav kogu maksuvaba tulu ärakasutamiseks).
Tulumaksuseaduse üldine eesmärk on määrata maksukohustus õiges summas võimaluse korral kohe tuluallika juures, et vähendada füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamise vajadust. Maksuvaba tulu jooksvaks arvestamiseks tuleb väljamakse tegijale esitada vabas vormis avaldus (TuMS § 42 lõige 1). Igas kalendrikuus saab tulust maha arvata mitte rohkem kui 1/12 maksuvabast tulust ehk 700 eurot (TuMS § 42 lõige 1). Kui maksuvaba tulu on mingil põhjusel jäänud aasta jooksul osaliselt või täielikult arvestamata, siis võetakse see automaatselt arvesse füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamisel.
Tulumaksuseaduse § 61 lõike 71 kohaselt analüüsib rahandusministeerium hiljemalt 2027. aastal kuni 2024. aasta 1. jaanuarini kehtinud tulumaksuseaduse §-de 231, 234 ja 25 kehtetuks tunnistamisega ja 2028. aastal §-de 4 ja 23 muutmisega ja § 501 kehtetuks tunnistamisega kaasnevaid mõjusid ning esitab vajaduse korral Vabariigi Valitsusele ettepaneku regulatsiooni muutmiseks.
Loe lisaks: Ajakirjandusväljaannete ja majutusasutuste käibemaksumäära muudatused 01.01.2025
