Riigikogu arutas uuesti mootorsõidukimaksu seadust

Riigikogu otsustas täna erakorralisel istungjärgul jätta presidendi poolt välja kuulutamata jäetud mootorsõidukimaksu seaduse (364 UA) muutmata kujul uuesti vastu võtmata.

Seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist ei toetanud ükski ja selle vastu hääletas 93 Riigikogu liiget. Kuna Riigikogu ei võtnud seadust muutmata kujul uuesti vastu, määrati seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 19. juulil kell 16 ning selle edasine menetlemine jätkub üldises korras.

Valitsuse algatatud ja 12. juunil vastu võetud seadusega soovitakse kehtestada mootorsõidukimaks, mis hakkab koosnema osast, mida tasub sõidukiomanik igal aastal liiklusregistris registreeritud sõidukitelt, ning teiseks tuleb sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimisel maksta mootorsõiduki registreerimistasu.

President Alar Karis jättis seaduse 25. juunil välja kuulutamata, leides, et selle sätted rikuvad võrdse kohtlemise põhimõtet ning pidas vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ning viia see põhiseadusega kooskõlla.


Riigikogu komisjonid toetavad mootorsõidukimaksu seaduse muutmist

09.07.2024

Riigikogu põhiseaduskomisjon ja rahanduskomisjon otsustasid 8. juulil teha täiskogule ettepaneku mitte võtta muutmata kujul uuesti vastu presidendi poolt välja kuulutamata jäetud mootorsõidukimaksu seadust.

Põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Johannes Terrase sõnul leidis komisjon, et seadust ei saa muutmata kujul uuesti vastu võtta. “President asus seisukohale, et seaduses olevad sätted ei ole võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas. Peame tema seisukohta põhjendatuks ja leiame, et seadust tuleb asuda muutma,” ütles ta.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ütles, et komisjon otsustas mitte toetada seaduse muutmata kujul vastuvõtmist ja soovib arutada seda täiskogu istungil esimesel võimalusel. “Rahanduskomisjon langetas otsuse pärast arutelusid Presidendi Kantselei, Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajatega, et leida lahendus võrdse kohtlemise printsiibi tagamiseks,” ütles Akkermann.

Riigikogu täiskogus toimub välja kuulutamata seaduse uuesti arutamine praeguse plaani kohaselt 15. juulil. Arutelul esinevad ettekandega põhiseaduskomisjoni ja rahanduskomisjoni esindaja, kellele iga saadik võib esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta Riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad, ning pärast läbirääkimiste lõppu pannakse hääletusele seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmine.

Kui Riigikogu ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, määratakse seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ning selle edasine menetlemine jätkub üldises korras.


Rahanduskomisjon valmistub mootorsõidukimaksu seaduse uuesti arutamiseks täiskogu erakorralisel istungil

01.07.2024

Riigikogu rahanduskomisjoni erakorralisel istungil käsitleti mootorsõidukimaksu seaduse uuesti arutamise ettevalmistamist. Riigikogus 12. juunil vastuvõetud seaduse jättis president välja kuulutamata, kuna tema hinnangul rikuvad selle sätted võrdse kohtlemise põhimõtet.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann selgitas presidendi seisukohta, mille kohaselt mootorsõidukimaks eirab võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna teeb erandi eraisikutele kuuluvatele sõidukitele, mis on ümber ehitatud või kohandatud puuetega inimesele kasutamiseks, aga ei vabasta maksust neid füüsilise puudega inimeste sõidukeid, mis ei vaja kasutamiseks kohandamist.

Akkermann ütles, et seaduse koostamisel lähtuti eelkõige sõidukist, mille ümberehitamine muudab selle kasutatavaks väga kitsale ringile inimestest ning samuti raskendab selle tulevast müümist.

Rahanduskomisjoni tänasel erakorralisel istungil käsitleti presidendi esitatud põhjendusi. Arutelu käigus esitasid oma seisukohad presidendi kantselei, sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi esindajad, et lahendada üleskerkinud probleemid.

“Komisjon otsustas võtta aega presidendi esitatud seiskohtade analüüsimiseks ja seejärel langetada sisuline otsus, kui on teada täiskogu erakorralise istungi toimumise aeg,” ütles Akkermann. “Komisjon koguneb uuesti vahetult enne täiskogu istungit ja kujundab siis menetluslikud otsused.”

Rahanduskomisjoni aseesimehe Andrei Korobeiniku sõnul peaks võrdse kohtlemise printsiipi mootorisõidukimaksu seaduses vaatama laiemalt. “Arvesse peaks võtma erinevate sotsiaalsete gruppide majanduslikku kindlustatust, näiteks lasterikaste perede rahalist seisu,” ütles Korobeinik. “Kui automaksu seadus jõuab Riigikogu saali, siis loodan sisulise arutelu peale, mida eelmisel korral ei toimunud,” lisas ta.


President jättis riigikogus vastu võetud mootorsõidukimaksu välja kuulutamata

25.06.2024

President Alar Karis jättis välja kuulutamata Riigikogus 12. juunil vastu võetud mootorsõidukimaksu seaduse (364 SE), mis pole kooskõlas põhiseadusega, kuna selle sätted rikuvad võrdse kohtlemise põhimõtet.

“Seaduse järgi ei maksustata mootorsõidukimaksuga füüsilisele isikule kuuluvat mootorsõidukit, mis on spetsiaalselt ümber ehitatud või kohandatud puuetega inimeste transpordiks või puuetega inimestele kasutamiseks. Samuti ei pea niisuguse sõiduki eest tasuma registreerimistasu. Kumbki vabastus ei laiene inimesele, kelle liikumispuue on sellist laadi, et ta ei vaja sõiduki ümber ehitamist või kohandamist,” kirjutab riigipea seadust tagasi lükkavas otsuses.

“Niisiis peaks seaduse järgi tasuma maksu ja registreerimistasu ka raske või sügava liikumispuudega inimene, keda eristab vabastatutest üksnes see, et ta saab kasutada muutmata sõidukit. Võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, et sarnases olukorras olevaid inimesi koheldaks võrdselt,” rõhutab president Karis.

Ka Eesti Puuetega Inimeste Koda kinnitas oma arvamuses, et kõik liikumispuudega inimesed ei vaja enda auto ümber ehitamist.

Riigipea sõnul ei ole arusaadav, miks pole maksuvabastuse puhul määrav mitte vajadus sõidukit kasutada, vaid see, kas sõidukit peab ümber ehitama või kohandama. Samuti ei nõustu riigipea Vabariigi Valitsuse liikmete õigustustega, et kuigi maksuvabastus hõlmab vaid ümber ehitatud ja kohandatud sõidukeid, kavandab valitsus puuetega inimeste toetuste üldisemat tõstmist.

“Isegi juhul, kui toetusi üldisemalt tõstetaks, ei kõrvaldaks see võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. Ka siis oleks meelevaldne, kui sarnases olukorras olevatest inimestest antakse maksuvabastus ainult mõnedele. Vaevalt võiks vabastuseta jäänud sügava liikumispuudega inimesele mõjuda veenvana väide, et teda koheldakse küll halvemini ning selleks puudub mõistlik põhjendus, kuid see on lubatav, sest tema olukorda leevendab üldine toetus. Võrdne kohtlemine on iseseisev väärtus, mida põhiseadus kaitseb igaühe puhul, sõltumata tema majanduslikust olukorrast,” kirjutab president Karis oma otsuses.

Kuna riigipea hinnangul on talle väljakuulutamiseks saadetud “Mootorsõidukimaksu seadus” vastuolus põhiseadusega, peab ta vajalikuks, et Riigikogu seda uuesti arutaks ja viiks seaduse kooskõlla põhiseadusega.


Vastu võetud mootorsõidukimaks ootab presidendi kinnitust

13.06.2024

Riigikogu võttis 12. juunil vastu mootorsõidukimaksu seaduse (364 SE), mis hakkab kehtima alates järgmise aasta algusest kaheosalisena:

  • iga-aastane mootorsõidukimaks ja
  • ühekordne registreerimistasu.

Maks hakkab koosnema esiteks osast, mida tasub mootorsõidukiomanik igal aastal liiklusregistris registreeritud sõidukitelt. Sõiduautode mootorsõidukimaksu määr hakkab koosnema baasosast, CO2 eriheite osast ja täismassi osast. Teiseks tuleb sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimisel maksta mootorsõiduki registreerimistasu.

Mootorsõidukimaksu maksajaks on seaduse kohaselt mootorsõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja, kui sõiduki omanik on liisinguandja, mitteresidendist füüsiline isik või juriidiline isik, kes ei ole Eestis registreeritud.

Maks muudab sõiduautode soetamise ja omamise praegusega võrreldes 5–15 protsenti kallimaks.

Seaduse kohaselt on mootorsõidukimaksust ja registreerimistasust vabastatud alarmsõidukid, eraisikutele kuuluvad sõidukid, mis on ümber ehitatud või kohandatud puuetega inimesele kasutamiseks, ning välisesinduste sõidukid vastavalt välislepingutele. Mootorsõidukimaksu hakkab seaduse järgi koguma maksu- ja tolliamet ning registreerimistasu transpordiamet.

Registreerimistasu tuleb maksta ka Eesti liiklusregistris juba arvel olevate sõidukite esimesel omanikuvahetusel, eeldusel, et selle sõiduki eest pole varem registreerimistasu makstud. Registreerimistasu suurus jääb keskmiselt alla kümne protsendi sõiduki ligikaudsest väärtusest. Registreerimistasu määrad tõusevad seaduse järgi 2028. ja 2031. aastal.

Registreerimistasu ei tule maksta sõiduki liisingufirmalt väljaostmisel ja oma nimele kandmisel ning päranduseks saadud sõiduki oma nimele registreerimisel. Nende puhul rakendub registreerimistasu järgmise müügitehingu korral. Kuni kümne aasta vanustele sõidukitele, mis viiakse riigist välja, on võimalik taotleda registreerimistasu tagastamist. Nii registreerimistasu kui ka mootorsõidukimaksu suurust vähendab sõiduki vanus – seda nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute ning nii sõiduautode kui ka kaubikute puhul.

Kui president kuulutab mootorsõidukimaksu seaduse välja, siis tuleb mootorsõidukimaksu ja registreerimistasu hakata maksma 2025. aastal.


Mootorsõidukimaksu eelnõu on taas muutumas

10.05.2024

Rahandusministeerium annab teada, et mootorsõidukimaksu eelnõus on tulemas kaks põhimõttelist muudatust:

  1. Registreerimistasu tuleb tasuda üks kord ka Eesti liiklusregistris juba olevate sõidukite müügil.
    • Sõiduki liisingufirmalt väljaostmisel ja oma nimele kandes registreerimistasu maksta ei tule.
    • Registreerumistasu ei tule maksta ka päranduseks saadud sõiduki registreerimisel oma nimele – registreerimistasu rakendub alles järgmise müügitehingu korral.
    • Kuni 10 aasta vanustele sõidukitele, mis viiakse riigist välja, on võimalik taotleda registreerimistasu tagastamist.
  2. Juriidiliste isikute sõiduautode ja kaubikute maks hakkab samuti sõiduki vanusega vähenema.
    • Üle 20 aasta vanadel sõidukitel on aastamaks 50 eurot aastas.

Maksukohustus jääb endiselt koosnema registreerimistasust ja aastamaksust. Aastamaksu maksu määr kujuneb CO2 heite ja auto massi järgi ning vanuse kasvades langeb .

Rahandusministeeriumi teatel jääb uute määrade kohaselt registreerimistasu suurus keskmiselt alla 10 protsendi sõiduki väärtusest. Nt uue Škoda Octavia (120g CO2/km) registreerimistasu on 2025. aastal peale seaduse jõustumist 765 eurot.

Rahandusminister Mart Võrklaev loodab, et registreerimistasu on jätkuvalt see hoob, millega nügida inimesi tegema keskkonnasäästlikumaid valikuid ja tagada ka eelarvetulude laekumine. Selleks et see elatustaseme kasvades jätkuvalt nii oleks, tõusevad registreerimistasu määrad 2028. ja 2031. aastal.

Muudatuste slaidiesitlus 10. mai 2024

Joonis: Rahandusministeerium

Muuseumiautod saavad mootorsõidukimaksule kompensatsiooni

04.04.2024

Rahandusminister Mart Võrklaeva sõnul on alusetud väited, et muuseumid hakkavad nende eksponaatideks olevatelt vanaautodelt tasuma suuri summasid mootorsõidukimaksuks.

“Oleme kokku leppinud ja see sai kirja ka seaduseelnõusse, et koostöös kultuuriministeeriumiga töötame välja meetme, millega hakatakse vanasõidukite ja museaalide omanikele nende tasutud mootorsõidukimaksu tagantjärele kompenseerima,” selgitas rahandusminister. Ta lisas, et selle eelduseks on, et sõidukid on ka avalikult eksponeeritud.

Kuna läbirääkimised meetme täpsete tingimuste üle koostöös kultuuriministeeriumi, eramuuseumide esindajate ja Eesti Vanatehnika Klubide Liiduga alles algavad, pole meetme kohta veel täpsemat infot jagada.

“Muuseumide mure on mõistetav, kuid ootame kõigepealt läbirääkimiste tulemused ära. Ka meie soovime ajalugu säilitada ja et muuseumid saaks jätkuvalt oma vanu ja põnevaid autosid avalikkusele tutvustada ja maksustamisel me sellega ka arvestame,“ kinnitas rahandusminister.

Eraisikute kasutuses olevate vanasõidukite maksu suurus on vanusekordaja mõjul 20 aastat ja vanemate sõidukite puhul alati üksnes 50 eurot aastas – keegi ei maksa sellest rohkem.


Riigikogus läbis esimese lugemise mootorsõidukimaksu eelnõu

15.02.2024

Riigikogus läbis kolmapäeval, 14. veebruaril esimese lugemise mootorsõidukimaksu eelnõu – uus maks nügib meid tegema keskkonnasõbralikumaid valikuid ja aitab vähendada autostumist, sõnas rahandusminister Mart Võrklaev.

“Oleme püstitanud omale eesmärgi vähendada autostumist, eeskätt linnades ja muuta meie elukeskkonna puhtamaks. Ühtlasi saame lõpuks ära lahendada aastaid kestnud probleemi üle Eesti vedelevate romudega. Ilma mootorsõidukimaksuta on neid eesmärke keerulisem täita,” sõnas rahandusminister Mart Võrklaev.

Hetkel oleme liikumas hoopis aina suureneva autostumise suunas. Meil on keskmisest kõrgem sõidukite arv ühe inimese kohta Euroopa Liidus ning autosid ostetakse aina juurde eelistades suuremaid ja võimsamaid, seda ka uute autode soetamisel. Kui Euroopa Liidu keskmine heitmenäit uute sõidukite puhul oli 2022. aastal 108 g CO2 /km, siis Eestis oli see näitaja Euroopa kõrgeim ehk 142 g CO2 /km. “See trend oleks vaja ümber pöörata, et inimesed teeksid edaspidi keskkonnasõbralikumaid valikuid,” ütles rahandusminister.

Keskkonnasõbralikumaid valikuid soodustamegi maksustamisega, seda nii registreerimistasu kui iga-aastaselt tasutava mootorsõidukimaksu puhul, mille suurus kujuneb vastavalt nende keskkonnamõjule ehk heitmenäidule ja massile. Selle juures on arvestatud mõistliku maksukoormusega – nii jaksavad inimesed-ettevõtted seda tasuda ning riik saab vajalikku lisaraha, millega katta eelarvepuudujääki ja mida suunata olulisteks investeeringuteks.

“Auto omamine on alati kulu – tuleb osta kindlustus ja kütus, käia hoolduses, remondis jne. Sellele lisandub nüüd ka aastamaks. Auto ülalpidamise kuludest moodustab see 5-15%. Sellega ei muuda me kuidagi auto omamist võimatuks. Kes soovib oma maksukoormust vähendada, saab valida väiksema ja säästlikuma sõiduki,” sõnas Võrklaev.

Selleks et maks oleks inimestele jõukohasem, vähendab mootorsõidukimaksu suurust 5 aastat ja vanemate autode puhul nende vanus. “Jah, see aeglustab meie keskkonnaeesmärkide täitmist, aga sellega peame paraku arvestama, me ei saa lähtuda maksu puhul ainult keskkonnamõjust, sest sellega muudaksime maksu paljudele ülejõukäivaks,” sõnas rahandusminister. Vanusekordaja sissetoomine on üks universaalne maksusoodustus kõikidele, nii linna kui maapiirkondade elanikele, kuna võimaldab üsna hästi arvestada inimeste maksevõimet.

Aastamaksu mediaaniks on 120 eurot: pool autoomanikest maksab sellest väiksema ja pool suurema summa. Näiteks üks levinumaid sõidukeid Eestis on Škoda Octavia, mille mootorsõidukimaks tuleb minimaalne ehk 50 eurot, kuna enamus mudelite puhul jäävad nii heide kui täismass alla lävendi ja maksusummaks on üksnes baasosa. Natuke raskema ja saastavama Volkswagen Passati aastamaksuks kujuneb umbes 150 eurot.

Prognooside kohaselt lisandub maksu tulemusena eelarvetulu ligikaudu 236 miljonit eurot 2025. aastast.

Rohkem infot mootorsõidukimaksu kohta leiab SIIT.


Valitsus kiitis heaks mootorsõidukimaksu eelnõu

18.01.2024

Valitsus kiitis 18. jaanuaril heaks mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu, millega kehtestatakse Eestis 2025. aastast sõidukitele iga aasta tasutav mootorsõidukimaks ning esmasel liiklusregistrisse kandmisel ühekordne registreerimistasu.

Rahandusminister Mart Võrklaev selgitas: “Oleme mootorsõidukimaksuga pool aastat tõsiselt tööd teinud, kohtunud huvigruppide ja partneritega. See on olnud paras väljakutse, et leida lahendused, mis toetaks keskkonnaeesmärke, tooks riigieelarvesse raha juurde ja oleks igati jõukohane meie inimestele ja ettevõtetele. Suur aitäh kõikidele kaasamõtlejatele ja panustajatele.”

Ta lisas, et mootorsõidukimaksu peamine eesmärk on endiselt autostumise vähendamine, eeskätt linnades, säästliku liikuvuse suurendamine ja inimeste suunamine keskkonnasõbralikumate sõidukite poole. 

Eestis on igapäevases kasutuses Euroopa Liidu peaaegu kõige vanem ja saastavam autopark. Samuti on meil keskmisest kõrgem sõidukite arv ühe inimese kohta. Mootorsõidukimaks aitab pidurdada järjest kasvavat autostumist ja aegamisi muuta Eesti autoparki säästlikumaks.

Mootorsõidukimaksuga ei soovita vanu sõidukeid liiklusest kõrvaldada, vaid see toetab vanade autode lõpuni tarbimist. Küll on mootorsõidukimaks suunatud pikaks ajaks seisma jäänud ja keskkonda reostavate mootorsõidukite nõuetekohasele eemaldamisele. Samuti on maks suunatud uue sõiduki soetamisel keskkonnasäästlikuma otsuse tegemisele.

“Kui me tahame viia ellu rohe- ja liikuvusreforme, muuta meie linnad inimkesksemaks ja õhu puhtamaks, siis mootorsõidukimaks on üks olulistest sammudest selle saavutamiseks. Iga maks toob riigieelarvesse raha, millest finantseerida riigile olulisi kulutusi. Riigieelarve on suures puudujäägis ja praegu on iga täiendav euro abiks, sest meil on hädasti vaja suurendada investeeringuid muuhulgas ka teedesse ja ühistransporti,” kommenteeris Võrklaev.

Mootorsõidukimaks koosneb kahest osast

2025. aastast kehtima hakkav mootorsõidukimaks koosneb kahest osast, mootorsõidukimaksust ja registreerimistasust, mille suurust mõjutab sõidukite heitmenäit ja raskemate sõidukite puhul ka mass. Heitmenäidu osakaal on suurem registreerimistasu puhul, et soodustada säästlikumate sõidukite soetamist. Inimeste maksevõimega arvestab ja sõidukite kasutusea lõpuni kasutamist soodustab vanuse komponent, mis rakendub eraisikust autoomanikele. Seetõttu väheneb mootorsõidukimaks 20-aastaste ja vanemate autode puhul baasosani ehk keegi selliste sõidukite puhul üle 50 euro aastas ei maksa.

mootorsõidukimaksu info Jaanuar 2024
Joonis: Rahandusministeerium

Mootorsõidukimaksu kogub maksu- ja tolliamet, kes väljastab 15. veebruariks maksuteate. Maksu on võimalik tasuda nii ühes kui ka kahes osas (maksetähtajad 15. juuni ja 15. detsember) või jaotada summa püsimaksekorraldusega terve aasta peale. Sõiduki registreerimistasu makstakse enne sõiduki esmakannet Eesti liiklusregistrisse. 

Erandid

Maksu võimalikult tõhusaks kogumiseks, manipuleeritavuse vältimiseks ja soovitud eesmärkide täitmiseks on erandeid vähe: alarmsõidukid, puuetega inimestele ümber ehitatud sõidukid ja välislepingu alusel maksuvabastuse saavad sõidukid.

Mootorsõidukimaksul on kolm erandit:

  1. Esiteks ei maksustata alarmsõidukeid. “Elutähtsa teenuse ja julgeoleku tagamine on meie jaoks prioriteet, ning seega on nad maksust vabastatud,” märkis rahandusminister. 
  2. Teisena on maksust vabastatud mootorsõidukid, mis on spetsiaalselt ümber ehitatud puuetega inimeste transpordiks või puuetega inimesele kasutamiseks. “Kuna suuremat tuge liikumiseks vajavad kõik puudega inimesed, olenemata sellest, kas nad omavad sõiduvahendit või mitte, siis lisaks mootorsõidukimaksu seaduse eelnõus ette nähtud erisusele on nende maksukoormuse maandamiseks töötatud välja täiendavad vajaduspõhised tugimeetmed,” selgitas Võrklaev.
  3. Kolmandana saavad maksuvabastuse konsulaarasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajate jms sõidukid, mille maksuvabastus tuleneb välislepingutest ega ole otsustuskoht. 

Vastavalt näiteks laste arvule maksuerandi loomist minister heaks lahenduseks ei pea, kuna inimeste sissetulekud ja võimalused on väga erinevad ning maksu kujunemisel on arvestatud, et igaüks saab valida endale jõukohasema lahenduse. “See on ka peamine põhjus, miks me ei saanud maksu disainida üksnes keskkonnamõjust lähtuvalt – see oleks suurema osa sõidukite maksukoormuse väga suureks kasvatanud,” lisas Võrklaev.

Näidisarvutused

näidisarvutused mootorsõidukimaks
Näidisarvutused mootorsõidukimaksu seaduseelnõu põhjal jaanuar 2024Joonis: Rahandusministeerium

Mootorsõidukimaksu laekumise prognoos on 236 miljonit eurot aastas maksu rakendumise esimesel täisaastal.

Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2025.

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll