Muuseumiautod saavad mootorsõidukimaksule kompensatsiooni

Rahandusminister Mart Võrklaeva sõnul on alusetud väited, et muuseumid hakkavad nende eksponaatideks olevatelt vanaautodelt tasuma suuri summasid mootorsõidukimaksuks.

“Oleme kokku leppinud ja see sai kirja ka seaduseelnõusse, et koostöös kultuuriministeeriumiga töötame välja meetme, millega hakatakse vanasõidukite ja museaalide omanikele nende tasutud mootorsõidukimaksu tagantjärele kompenseerima,” selgitas rahandusminister. Ta lisas, et selle eelduseks on, et sõidukid on ka avalikult eksponeeritud.

Kuna läbirääkimised meetme täpsete tingimuste üle koostöös kultuuriministeeriumi, eramuuseumide esindajate ja Eesti Vanatehnika Klubide Liiduga alles algavad, pole meetme kohta veel täpsemat infot jagada.

“Muuseumide mure on mõistetav, kuid ootame kõigepealt läbirääkimiste tulemused ära. Ka meie soovime ajalugu säilitada ja et muuseumid saaks jätkuvalt oma vanu ja põnevaid autosid avalikkusele tutvustada ja maksustamisel me sellega ka arvestame,“ kinnitas rahandusminister.

Eraisikute kasutuses olevate vanasõidukite maksu suurus on vanusekordaja mõjul 20 aastat ja vanemate sõidukite puhul alati üksnes 50 eurot aastas – keegi ei maksa sellest rohkem.

——–

15.02.2024

Riigikogus läbis kolmapäeval, 14. veebruaril esimese lugemise mootorsõidukimaksu eelnõu – uus maks nügib meid tegema keskkonnasõbralikumaid valikuid ja aitab vähendada autostumist, sõnas rahandusminister Mart Võrklaev.

“Oleme püstitanud omale eesmärgi vähendada autostumist, eeskätt linnades ja muuta meie elukeskkonna puhtamaks. Ühtlasi saame lõpuks ära lahendada aastaid kestnud probleemi üle Eesti vedelevate romudega. Ilma mootorsõidukimaksuta on neid eesmärke keerulisem täita,” sõnas rahandusminister Mart Võrklaev.

Hetkel oleme liikumas hoopis aina suureneva autostumise suunas. Meil on keskmisest kõrgem sõidukite arv ühe inimese kohta Euroopa Liidus ning autosid ostetakse aina juurde eelistades suuremaid ja võimsamaid, seda ka uute autode soetamisel. Kui Euroopa Liidu keskmine heitmenäit uute sõidukite puhul oli 2022. aastal 108 g CO₂ /km, siis Eestis oli see näitaja Euroopa kõrgeim ehk 142 g CO₂ /km. “See trend oleks vaja ümber pöörata, et inimesed teeksid edaspidi keskkonnasõbralikumaid valikuid,” ütles rahandusminister.

Keskkonnasõbralikumaid valikuid soodustamegi maksustamisega, seda nii registreerimistasu kui iga-aastaselt tasutava mootorsõidukimaksu puhul, mille suurus kujuneb vastavalt nende keskkonnamõjule ehk heitmenäidule ja massile. Selle juures on arvestatud mõistliku maksukoormusega – nii jaksavad inimesed-ettevõtted seda tasuda ning riik saab vajalikku lisaraha, millega katta eelarvepuudujääki ja mida suunata olulisteks investeeringuteks.

“Auto omamine on alati kulu – tuleb osta kindlustus ja kütus, käia hoolduses, remondis jne. Sellele lisandub nüüd ka aastamaks. Auto ülalpidamise kuludest moodustab see 5-15%. Sellega ei muuda me kuidagi auto omamist võimatuks. Kes soovib oma maksukoormust vähendada, saab valida väiksema ja säästlikuma sõiduki,” sõnas Võrklaev.

Selleks et maks oleks inimestele jõukohasem, vähendab mootorsõidukimaksu suurust 5 aastat ja vanemate autode puhul nende vanus. “Jah, see aeglustab meie keskkonnaeesmärkide täitmist, aga sellega peame paraku arvestama, me ei saa lähtuda maksu puhul ainult keskkonnamõjust, sest sellega muudaksime maksu paljudele ülejõukäivaks,” sõnas rahandusminister. Vanusekordaja sissetoomine on üks universaalne maksusoodustus kõikidele, nii linna kui maapiirkondade elanikele, kuna võimaldab üsna hästi arvestada inimeste maksevõimet.

Aastamaksu mediaaniks on 120 eurot: pool autoomanikest maksab sellest väiksema ja pool suurema summa. Näiteks üks levinumaid sõidukeid Eestis on Škoda Octavia, mille mootorsõidukimaks tuleb minimaalne ehk 50 eurot, kuna enamus mudelite puhul jäävad nii heide kui täismass alla lävendi ja maksusummaks on üksnes baasosa. Natuke raskema ja saastavama Volkswagen Passati aastamaksuks kujuneb umbes 150 eurot.

Prognooside kohaselt lisandub maksu tulemusena eelarvetulu ligikaudu 236 miljonit eurot 2025. aastast.

Rohkem infot mootorsõidukimaksu kohta leiab SIIT.

—————————————————-

Valitsus kiitis 18. jaanuaril heaks mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu, millega kehtestatakse Eestis 2025. aastast sõidukitele iga aasta tasutav mootorsõidukimaks ning esmasel liiklusregistrisse kandmisel ühekordne registreerimistasu.

Rahandusminister Mart Võrklaev selgitas: “Oleme mootorsõidukimaksuga pool aastat tõsiselt tööd teinud, kohtunud huvigruppide ja partneritega. See on olnud paras väljakutse, et leida lahendused, mis toetaks keskkonnaeesmärke, tooks riigieelarvesse raha juurde ja oleks igati jõukohane meie inimestele ja ettevõtetele. Suur aitäh kõikidele kaasamõtlejatele ja panustajatele.”

Ta lisas, et mootorsõidukimaksu peamine eesmärk on endiselt autostumise vähendamine, eeskätt linnades, säästliku liikuvuse suurendamine ja inimeste suunamine keskkonnasõbralikumate sõidukite poole. 

Eestis on igapäevases kasutuses Euroopa Liidu peaaegu kõige vanem ja saastavam autopark. Samuti on meil keskmisest kõrgem sõidukite arv ühe inimese kohta. Mootorsõidukimaks aitab pidurdada järjest kasvavat autostumist ja aegamisi muuta Eesti autoparki säästlikumaks.

Mootorsõidukimaksuga ei soovita vanu sõidukeid liiklusest kõrvaldada, vaid see toetab vanade autode lõpuni tarbimist. Küll on mootorsõidukimaks suunatud pikaks ajaks seisma jäänud ja keskkonda reostavate mootorsõidukite nõuetekohasele eemaldamisele. Samuti on maks suunatud uue sõiduki soetamisel keskkonnasäästlikuma otsuse tegemisele.

“Kui me tahame viia ellu rohe- ja liikuvusreforme, muuta meie linnad inimkesksemaks ja õhu puhtamaks, siis mootorsõidukimaks on üks olulistest sammudest selle saavutamiseks. Iga maks toob riigieelarvesse raha, millest finantseerida riigile olulisi kulutusi. Riigieelarve on suures puudujäägis ja praegu on iga täiendav euro abiks, sest meil on hädasti vaja suurendada investeeringuid muuhulgas ka teedesse ja ühistransporti,” kommenteeris Võrklaev.

Mootorsõidukimaks koosneb kahest osast

2025. aastast kehtima hakkav mootorsõidukimaks koosneb kahest osast, mootorsõidukimaksust ja registreerimistasust, mille suurust mõjutab sõidukite heitmenäit ja raskemate sõidukite puhul ka mass. Heitmenäidu osakaal on suurem registreerimistasu puhul, et soodustada säästlikumate sõidukite soetamist. Inimeste maksevõimega arvestab ja sõidukite kasutusea lõpuni kasutamist soodustab vanuse komponent, mis rakendub eraisikust autoomanikele. Seetõttu väheneb mootorsõidukimaks 20-aastaste ja vanemate autode puhul baasosani ehk keegi selliste sõidukite puhul üle 50 euro aastas ei maksa.

Mootorsõidukimaksu kogub maksu- ja tolliamet, kes väljastab 15. veebruariks maksuteate. Maksu on võimalik tasuda nii ühes kui ka kahes osas (maksetähtajad 15. juuni ja 15. detsember) või jaotada summa püsimaksekorraldusega terve aasta peale. Sõiduki registreerimistasu makstakse enne sõiduki esmakannet Eesti liiklusregistrisse. 

Erandid

Maksu võimalikult tõhusaks kogumiseks, manipuleeritavuse vältimiseks ja soovitud eesmärkide täitmiseks on erandeid vähe: alarmsõidukid, puuetega inimestele ümber ehitatud sõidukid ja välislepingu alusel maksuvabastuse saavad sõidukid.

Mootorsõidukimaksul on kolm erandit:

1. Esiteks ei maksustata alarmsõidukeid. “Elutähtsa teenuse ja julgeoleku tagamine on meie jaoks prioriteet, ning seega on nad maksust vabastatud,” märkis rahandusminister. 
2. Teisena on maksust vabastatud mootorsõidukid, mis on spetsiaalselt ümber ehitatud puuetega inimeste transpordiks või puuetega inimesele kasutamiseks. “Kuna suuremat tuge liikumiseks vajavad kõik puudega inimesed, olenemata sellest, kas nad omavad sõiduvahendit või mitte, siis lisaks mootorsõidukimaksu seaduse eelnõus ette nähtud erisusele on nende maksukoormuse maandamiseks töötatud välja täiendavad vajaduspõhised tugimeetmed,” selgitas Võrklaev.
3. Kolmandana saavad maksuvabastuse konsulaarasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajate jms sõidukid, mille maksuvabastus tuleneb välislepingutest ega ole otsustuskoht. 

Vastavalt näiteks laste arvule maksuerandi loomist minister heaks lahenduseks ei pea, kuna inimeste sissetulekud ja võimalused on väga erinevad ning maksu kujunemisel on arvestatud, et igaüks saab valida endale jõukohasema lahenduse. “See on ka peamine põhjus, miks me ei saanud maksu disainida üksnes keskkonnamõjust lähtuvalt – see oleks suurema osa sõidukite maksukoormuse väga suureks kasvatanud,” lisas Võrklaev.

Näidisarvutused

Mootorsõidukimaksu laekumise prognoos on 236 miljonit eurot aastas maksu rakendumise esimesel täisaastal.

Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2025.