Tänapäevased finantsettevõtted on muutunud rahandus- ja IKT-valdkonna sümbioosiks ning töötajatel on vaja sügavuti mõista mõlemat ala, selgub OSKA finantsvaldkonna uuringust.
Lähiaastatel tekib töökohti juurde äriarenduse spetsialistidele. Digitehnoloogia juhtimisega seotud erialade lõpetajaid aga ei jagu tuleviku töökohtade täitmiseks. Samuti napib õppekohti koolitustel, kus juhtimis- ja majandusteemad tehnoloogia võimalustega põimitakse.
Pankade ja kindlustusettevõtete hõive aastani 2025 tervikuna oluliselt ei muutu. Töökohti tekib juurde äriarenduse spetsialistidele – tooteomanikele ja -juhtidele ning teenusejuhtidele. Kasvab riskijuhtide, rahapesu tõkestajate ning vastavuskontrolli ja kliendiandmete ekspertide töökohtade arv. Klienditeenindajate töö muutub üha enam silmast-silma suhtlemisest e-lahenduste, telefoni jmt vahendusel klientide nõustamiseks.
Tehnoloogiline innovatsioon loob tingimused uute tegevus- ja juhtimismudelite, finantssektoris ka uute ärimudelite tekkeks ja rakendamiseks. Tulevikutehnoloogia võimaldab kasutada kliendikesksemaid, tõhusamaid, turvalisi ja nutikamaid lahendusi. Kui majandusteadmistega töötajate ja IKT-spetsialistide värbamine finantsettevõtetesse ei valmista raskusi, siis keeruline on leida sobiva majandustaustaga spetsialiste, kes oskavad digitehnoloogia võimalusi äriettevõttes kasutada.
Euroopa Liidu ja Eesti nõudeid finantsteenustele karmistatakse
Võrreldes enamiku teiste ärivaldkondadega on finantsvahendus üks reguleeritumaid. Õigusnõudeid, millega tuleb arvestada, on rohkesti ja neid lisandub pidevalt. Samuti tuleb osata hinnata ja arvestada võimalikke muutusi nõuetes. Digitaalrahanduse areng tingib vajaduse tagada tehingute turvalisus ja tarbijakaitse. Lisanduvad õigusaktid ja eeskirjad seavad pankadele ja kindlustusettevõtetele uusi nõudmisi, millega tuleb arvestada nii teenuseid osutades kui ka uusi tooteid ja teenuseid arendades ja turundades, samuti töötajaid värvates. Näiteks kliendisuhete haldamiseks ja teenustele juurdepääsu tagamiseks peavad pangad järgima rahapesu ja terrorismi tõkestamise, krediidiasutuste, maksualase teabevahetuse ja isikuandmete kaitse seadusi. Samas kui pangad ja kindlustusettevõtted peavad arvestama ning järgima õigusakte ja eeskirju, siis hiljuti tekkinud fintech-ettevõtetele kõik õigusnormid veel ei kohandu.
Tööle on oodatud matemaatika ja statistika eriala lõpetanud
Matemaatika ja statistika eriala lõpetajad on tööturul kõrgelt hinnatud ning nende järele on pidev nõudlus. Matemaatika ja statistika eriala lõpetanutest läheb finantsettevõtetesse tööle viiendik, ehkki tööandjad eelistavad neid värbamisel võrdselt majandusteaduse lõpetanutega. Matemaatika ja statistika õppekavades on vaja suuremat tähelepanu pöörata majandusteadmiste kujundamisele, sealhulgas finantsturgude toimimisele, finantsmudelite koostamisele, finantstulemuslikkuse ja investeeringute tasuvuse hindamisele ning finantseelarvete ja -aruannete koostamisele.
Kõrvuti majandusteadmistega on hinnas andmeanalüüsioskus
Finantsvaldkonnas on tähtsal kohal suurandmete analüüsi oskus ning kasvanud on vajadus oskuse järele mõista ja hinnata kliendibaasi, sh selle kvaliteeti. Üha olulisemaks muutuvad teadmised andmeanalüüsi kontseptsioonidest ja põhimõtetest. Oskus ja motivatsioon suurandmeid eesmärgipäraselt analüüsida on võrdselt vajalik nii IT-spetsialisti, analüütiku kui ka riskihindamise eksperdi jaoks.
Atraktiivne tööandja
Finantssektor on atraktiivne tööandja ja töötajad jäävad valdkonda tööle pikaks ajaks. Finantsvaldkonna töötajad on alati olnud hästi tasustatud. Keskmine brutokuupalk oli 2019. aastal 2321 eurot, mis oli palju kõrgem kui Eesti keskmine. Finantsvaldkonna palgatase on läbi aastate olnud võrreldav IKT-sektori omaga. Finantssektor on populaarne tööandja ka noorte hulgas ning töötajaid on sinna leida suhteliselt lihtne. Siiski leidub ameteid, nt riskijuhid, rahapesu tõkestamise eksperdid, tooteomanikud, kuhu on vajalike teadmiste ja oskustega tööjõudu leida keeruline.
Uuringu tulemustega saab tutvuda SIIN.
Artikkel avaldati Finantsuudistes 16.12.2020
