Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded

Küsimus: klient on äriühingule  juba pikemat aega võlgu ning ei ole  lootust, et see võlg tasutud saaks. Kuidas peab ettevõtja käituma antud võlaga majandusaasta lõpus?

Vastus:

Nõuded ostjate vastu ehk debitoorset võlgnevusust hinnatakse bilansis lähtudes just nendest nõuetest, mis reaalselt laekuvad.

Nõuded ostjate vastu ehk debitoorse võlgnevuse kontot inventeeritakse enne aastaaruande koostamist ning vajadusel teostatakse allahindlused. Kui ettevõtte juhtkonnal on teada ostja maksevõimetus või pikaajalised finantsraskused tuleb nõuded ostjate vastu alla hinnata. Nõuded, mille laekumised on aga ebatõenäolised tuleb kanda kuludesse.

Lähtudes heast raamatupidamistavast peab ebatõenäolist laekuvad arved kandma esmalt kuludesse. Kuigi ebatõenäoliselt laekuvad arved on kantud ettevõtte kuludesse, kajastatakse need bilansis laekumiseni või bilansist maha kandmiseni bilansikirjel “Ebatõenäoliselt laekuvad arved” miinusmärgiga.

Näide: kalendriaasta lõpul on kontol “Nõuded ostjate vastu” deebetsaldo 25 000 eurot. Olulisel määral maksetähtaja ületanud ning ebatõenäoliselt laekuvata nõuete summa on 7000 eurot.

Raamatupidamiskanne kuludesse kandmisel

D Nõuete allahindluse kulu 7000 eurot
K Ebatõenäoliselt laekuvad arved 7000 eurot

Kui ikkagi selgub, et nõude laekumine on täiesti ebareaalne, siis tunnistatakse nõue lootusetuks. Lootusetu nõue kantakse bilansist välja. Ettevõttele enam täiendavat kulu sellega ei teki.

Raamatupidamiskanne ebatõenäoliselt laekuva nõude bilansist välja kandmisel

D Ebatõenäoliselt laekuvad arved 7000 eurot
K Ostjate tasumata arved 7000 eurot

Vaata lisaks: RTJ 3 “Finantsinstrumendid” p. 30-32