Sel aastal on majandusaasta aruannete esitamise viimane tähtaeg 1. juulil

Foto: Depositphotos

Juriidilised isikud, kelle majandusaasta lõppes 31.12.2023, peavad esitama majandusaasta aruande 30. juuniks. 2024. aastal langeb tähtaeg pühapäevale, seega loetakse ka 1. juulil esitatud aruanded tähtaegselt esitatuks. Majandusaasta aruanne tuleb esitada ka juhul, kui majandustegevust ei ole toimunud.

Justiitsminister Madis Timpsoni sõnul on aruandekohustuslasi, kes peavad sel aastal aruanded esitama, kokku 306 855. “Tänaseks on aruanded juba esitanud 98 360 ühingut, mida on rohkem, kui eelmisel aastal samal ajal, kui see arv oli 83 395. Esitamist ootavad veel 172 691 ühingu aruanded,” rääkis ta.

Registrite- ja Infosüsteemide Keskuse null-aruandluse tiimijuht Aleksandr Beloussov juhib tähelepanu, et äriregistris saavad ettevõtjad soovi korral kasutada ka aruande saatmise ajatamise võimalust. “See tähendab, et kui aruanne on aruandluskeskkonnas sisestatud ja allkirjastatud, ei pea ootama juuni lõpuni, et aruanne registrile esitada tähtaja saabudes. Ettevõtja saab kasutada automaatse esitamise funktsiooni, mis ajatab aruande esitamise soovitud ajale,” selgitas Beloussov.

Beloussov tõi välja sedagi, et majandusaasta aruande sisestamiseks ja esitamiseks on jätkuvalt võimalik anda volitusi. “Sel aastal on lisandunud võimalus volituste haldamiseks ka infosüsteemis Pääsuke, kus saab anda lisaks volituse ka raamatupidamise büroole, mida aga ei saa teha otse majandusaasta aruande esitamise portaalis. Pääsuke asub riigiportaalis eesti.ee ja pakub iseteeninduskeskkondade volituste haldamiseks ka hulganisti lisavõimalusi,” rääkis ta.

Majandusaasta aruande saab esitada registrile elektrooniliselt e-äriregistri portaali või notari kaudu. Justiitsministeerium soovitab aruande esitamisel üle kontrollida registrisse kantud andmete õigsust, kas juhatuse liikmete volitused kehtivad ja tegelike kasusaajate andmed on õiged.

Õigeaegselt ja korrektselt esitatud aruanne suurendab ühingu usaldusväärsust ning annab teavet ettevõtte majandusliku olukorra ja jätkusuutlikkuse kohta. See on vajalik eelkõige äriühingu juhtkonnale, kui ka teistele huvitatud osapooltele. Tähtaegselt esitatud aruanded tagavad ka läbipaistva, usaldusväärse ja konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna ning aitavad kaasa majanduse terviklikule arengule.

Ettevõtluskeskkonna usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tagamiseks annab äriregistri seadus, mille eesmärk on muu hulgas tagada see, et äriregistrist kustutatakse kiiremini juriidilised isikud, kes enam ei tegutse, registripidajale senisest paremad võimalused teha järelevalvet ning välja selgitada, kas ettevõtjad täidavad aruandluskohustust tähtaegselt või mitte.

Kandeavaldusega võib osaühing taotleda registrist enda kustutamist, kui osaühing ei ole tegevust alustanud ning seda kinnitavad kõik juhatuse liikmed ja kõik osanikud.

RMP toimetus soovitab:

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll