Riigikogu kiitis heaks eelnõu, millega kehtestatakse poodides sularahaga tasumisel ümardamisreegel ja poed järgmisest aastast vahetusrahana enam 1- ja 2-sendiseid tagasi ei anna.
Selleks hakkavad poed 2025. aastast kassas sularahaga tasumisel ümardama ostukorvi lõppsummat matemaatiliselt lähima 5 sendini. Nii kaob ära vajadus anda vahetusrahana tagasi 1- ja 2-sendiseid.
Ümardamisreegli kohaselt ostusumma, mis lõpeb 1, 2, 6 või 7 eurosendiga, ümardatakse allapoole, ja selline summa, mis lõpeb 3, 4, 8 või 9 eurosendiga, ümardatakse ülespoole.
Ümardamise tulemusel võib ostukorvi maksumus maksimaalselt väheneda või tõusta 2 sendi võrra. Kuna mõju on nii väike, ei mõjuta ümardamine poes toodete hindu. Sama on kinnitanud teiste euroala riikide kogemused, kus juba ümardamist kasutatakse.
Ümardamine toimub üksnes sularahaga maksmisel ostukorvi lõppsummale. Iga toote või teenuse hinda eraldi ei ümardata. Kaardiga makstes ei muutu aga mitte midagi ja ostu hind läheb arvelt maha 1 sendi täpsusega.
Makseviisi valik on alati ostjal ja kaupmehel pole õigust välistada üht või teist makseviisi. Näiteks kui ostuarve ümardatakse ülespoole ja pole soovi kaupmehele 2 senti rohkem maksta, saab valida kaardiga tasumise. Veebipoodides ostmisel toimub arveldamine elektrooniliselt ja seal ümardamist ei toimu.
Poodide ja teenusepakkujate hinnastamispoliitikat ümardamine ei muuda ja ka edaspidi saab kauplus hinnastamisel kasutada mistahes summat, olgu selleks siis 9,99 või 2,21 eurot.
Seadus jõustub 1. jaanuaril 2025.
Eesti Pank on koostanud korduma kippuvad küsimused-vastused 1- ja 2sendiste ümardamisreeglite kehtestamise kohta
Järgnevalt on välja toodud, kuidas ümardamisreeglid Eestis rakenduksid, kui Riigikogu otsustab seadust muuta.
Mida ümardamisreegel tähendab?
Ümardamisreegel tähendab seda, et kui klient maksab poes sularahaga, peab müüja ümardama kogu ostukorvi (mitte eraldi iga toote) hinna üles- või allapoole lähima 5 sendini. Selle tulemusel on sularahas makstes ostukorv kuni 2 senti kallim või odavam.
Ostusumma, mis lõpeb 1, 2, 6 või 7 eurosendiga, ümardatakse allapoole, ning summa, mis lõpeb 3, 4, 8 või 9 eurosendiga, ümardatakse ülespoole. Juhul kui ostja saab valida maksevahendit, saab ta ühtlasi valida seda, kas ostusummat ümardatakse (sularahamakse) või mitte (muu paberkandjal või elektrooniline makse).
Näide
Kui ostukorvis on neli toodet hinnaga 2,28 eurot, 15,32 eurot, 11,99 eurot ja 1,17 eurot ning ostja soovib tasuda sularahas, siis ühegi üksiku toote hinda ei ümardata. Küll aga ümardatakse kassas ostukorvi koguhinda: see langeb 30,76 eurolt 30,75 eurole. Kaardiga maksja tasub ostu eest ikka 30,76 eurot.
Kes peavad ümardamisreeglit rakendama?
Kui klient maksab füüsilises müügikohas sularahaga, peab kaupleja või ettevõtja ümardama kogu ostukorvi (mitte eraldi iga toote) hinna üles- või allapoole lähima 5 sendini. Lõpphinna ümardamise kohustus kohaldub ettevõtjale võlaõigusseaduse ja kauplejale tarbijakaitseseaduse alusel.
Kas 1- ja 2sendistega ei saa pärast ümardamisreegli kehtestamist enam maksta?
Maksta saab ikka, sest kõik vääringud on euroalal ametlikud maksevahendid. Küll aga ei anta Eesti kauplustes enam 1- ja 2sendiseid vahetusrahana tagasi. Täielikult saab 1- ja 2sendised käibelt kõrvaldada vaid Euroopa Liidu tasemel tehtud otsusega ja sellist plaani praegu pole.
Kas kaupmehed ei tohi siis enam kehtestada 9ga lõppevaid hindu, näiteks 3,99 eurot?
Tohivad ikka, sest ümardatakse vaid kogu ostukorvi hinda, mitte üksikute toodete hinda – ja ainult siis, kui ostja soovib tasuda sularahas. Ümardamisreegli kehtestamine ei piira kauba või teenuse hinna määramist ja avaldamist sendi täpsusega. Ostukorvi hinda ei ümardata, kui ostja teeb näiteks kaardimakse.
Kui ostja maksab osa sularahas ja osa kaardiga, kuidas siis ümardamisreegel toimib?
Kui kauba või teenuse eest makstakse nii sularahas kui ka muu maksevahendiga (nt maksekaart, kinkekaart, vautšer), ümardatakse ainult sularahas makstav summa ja seda siis, kui sularahas makstakse viimasena. Ümardamisele kuulub ostukorvi lõpphind.
Rohkem küsimusi ja vastuseid leiab SIIT.
