Ligi 90 000 ettevõtet jättis tänavu oma majandusaasta aruande õigeaegselt esitamata ning tulenevalt veebruaris jõustunud äriregistri seadusest võib neid oodata registrist kustutamine.
Äriregistri suurpuhastust ajendab asjaolu, et eelmisel aastal ületas esimest korda mittetegutsevate juriidiliste isikute arv tegutsevate juriidiliste isikute arvu. Selle aasta alguse seisuga on äriregistris kokku 350 000 juriidilist keha. Sealjuures on register olnud pidevas paisumises, näiteks mullu tuli juurde 25 000 ettevõtet, ära kadus alla 10 000 firma ning pankrotti läks umbes 100 juriidilist isikut.
Probleemiks on aga see, et väga suur hulk äriregistris registreeritutest on niinimetatud fantoomfirmad, kusjuures registris olevates ettevõtetest kahel kolmandikul ei ole ühtegi töötajat. Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Viljar Peep rõhutab, et juriidiline keha peab olema majandussubjektina identifitseeritav – kas tal on tegevust või ei ole, kas on võlgasid või mitte, kas ta on kasumis või kahjumis, on töötajaid või ei ole, on vara või ei ole. Seda kõike näeb aga majandusaasta aruandlusest. Kui pole aruannet, on tegu tuvastamata juriidilise kehaga.
Juhul, kui taolisi niinimetatud pimedaid juriidilisi kehasid on juba üle poole, hakkab asekantsleri sõnul majanduskeskkond oluliselt halvenema. Kui seni on äriregistris juriidilise keha registreerimine käinud kiiresti ning ka andmete muutmine on olnud hõlbus, siis registrist ettevõtte kustutamine on olnud keerukas ja võtnud seejuures aega aastaid. Nüüd on seda protsessi aga kiirendatud ning justiitsministeerium soovib panna niinimetatud kustutamise masina käima. Seda eesmärgiga, et Eesti ettevõtluskeskkond oleks läbipaistvam.
Neid ettevõtteid, kel on registri ja avalikkuse ees täitmata aruandluskohustus ja kellel ei ole vara ega pooleliolevaid menetlusi, ähvardab nüüd äriregistrist kustutamine. Ettevõtted, kes pole tähtajaks esitanud majandusaasta aruannet, hakkavad nüüd saama sellekohaseid hoiatusi, mille järel on kolm kuud aega aruanne esitada. Kui seda pole tehtud, siis registripidaja avaldab Ametlikes Teadaannetes kustutamise kavatsuse ning kõige varem kolme kuu pärast võib selle juriidilise keha ära kustutada. Seega võtab kogu kustutamise protsess aega ligikaudu kuus kuud. Samas on ka juriidilise isiku ennistamine registris võimalik kolme aasta jooksul. Need ettevõtted, kel on pooleliolevad menetlused või registris olev vara, võivad saada aga korduvalt trahvi, kuni nõue on täidetud.
Asekantsleri sõnul mõjutab see päris tugevalt Eesti ärimaastikku, sest neid ettevõtteid, kes nõndanimetatud kustutamise masinasse lähevad, on väga palju. Justiitsministeerium kutsub sealjuures kõik ettevõteid oma aruandeid esitama ja andmeid korda tegema. Kuna äriregistrist kustutamine on nüüd muutunud lihtsamaks, on tänavu juba esitatud ligi 500 vabatahtliku avaldust ettevõtete enda poolt ilma likvideerimiseta kustutamiseks.
1. veebruarist jõustusid olulised muudatused äriregistri seaduses, millega suurendati registripidaja järelevalvevõimalusi, et tagada äriregistri andmete suurem usaldusväärsus. Kõik juriidilised isikud, kelle majandusaasta lõppes möödnud aasta 31. detsembril, pidid esitama majandusaasta aruande selle aasta 30. juuniks.
