Digitaliseerimisega võib kaasneda lõhenev majandusstruktuur, kuna kardetakse, et digitaliseerimisest võidavad vaid vähesed ettevõtted ning paljud ettevõtted ja töötajad hoopis kaotavad.
OECD analüüs näitab kasvavat tootlikkuse erinevust maailmas esirinnas olevate ettevõtete (parima 5% hulka kuuluvad ettevõtted) ja ülejäänud ettevõtete vahel. Maailmas esirinnas olevad ettevõtted on tavaliselt suuremad, innovaatilisemad ja vastuvõtlikumad uutele tehnoloogiatele. IMFi uurijad on välja toonud, et toodete ja teenuste hinnad on tõusnud enim nendes ettevõtetes, kus hinnad on juba oma sektori kõrgeimad. Kasvava turukontsentratsiooni ja hinnatõusu suundumused kipuvad olema selgemad sektorites, kus arendatakse või võetakse laialdaselt kasutusele digitaaltehnoloogiaid, eriti digitaalteenuste valdkonnas, leiab ka OECD.
Sellised ettevõtted nagu Alibaba, Alphabet, Apple, Amazon, Facebook, Huawei ja Microsoft on kõik pärit USAst või Hiinast, Euroopa ettevõtteid nende hulgas ei leidu. EL on digitaaltehnoloogiate ja -teenuste võidujooksus maha jäänud, kuid kõik ei ole veel kaotatud. Edu võti peitub digitaaltehnoloogiate, sealhulgas asjade interneti ja tehisintellekti integreerimises tootmisesse ja teenustesse, leitakse McKinsey arutelupaberis.
Kasutades 2018. aastal EIB tehtud uuringu andmeid ELi ja USA ettevõtete digitaliseerimistegevuse kohta, leiab Bruegel, et ettevõtted on suundumas digilõhe poole. Märkimisväärne osa ettevõtetest ei rakenda ühtegi tipptasemel digitaaltehnoloogiat ega plaani digitaliseerimisse investeerida. Siiski on ka suur hulk ettevõtteid, kes juba rakendavad oma äritegevuses osaliselt või isegi täielikult nüüdisaegset digitaaltehnoloogiat ja plaanivad oma digitaliseerimisinvesteeringuid veelgi suurendada. Väikesed tootmisettevõtted ja pikalt tegutsenud väikesed teenusettevõtted on digitaliseerimise suhtes suurema tõenäosusega passiivsed. Võttes arvesse ettevõtte suurust ja vanust, ei ole ELi ja USA ettevõtete vahel olulisi erinevusi. Seega on majanduses, kus on rohkem väikeettevõtteid, suurem digilõhe oht.
Kuna digitaliseerimise suhtes passiivsed ettevõtted on tõenäoliselt ka vähem uuendusmeelsed ega loo uusi töökohti, on poliitika kujundamisel oluline eemaldada tõkked, mis takistavad neid ettevõtteid olemast digitaalselt aktiivsed. Juurdepääsu puudumine rahastamisele on ELi ettevõtetel võrreldes USA kolleegidega suureks takistuseks (joonist), eriti ELi digitaalselt passiivsete ettevõtete jaoks ning eriti vanemate ja väiksemate teenusettevõtete jaoks. Seega, kui parandada nende juurdepääsu rahastamisele, võib see aidata digilõhet vähendada.
Joonis: Ettevõtete osakaal, kelle hinnangul on kapitali kaasamine investeerimise peamine takistus (2018)
