Rekordilised energiahinnad, energiatootjate kasvavad kasumid ja mure eesoleva talve ees on tekitanud tarbijates ja ettevõtetes üha rohkem küsimusi senise elektriturusüsteemi töökindluse ning toimimise kohta.
Elektrituru probleemkohad koos süsteemi läbipaistmatusega on avalikkuses tõstatanud diskussiooni turusüsteemi võimaliku muutmisvajaduse ümber. Kõlama on jäänud küsimused, et mida annab teha tänase mudeli parandamiseks või kas peaks Eesti Nord Pool elektriturult üldsegi lahkuma.
Eesti liitumine Nord Pool Spot elektribörsiga
2010 aasta aprillis liitus Eesti koos teiste Balti riikidega Nord Pool Spoti (NPS) elektribörsiga.1 Liitumine oli osa Euroopa Komisjoni plaanist ühendada Baltimaade energiaturud Põhjamaade, Saksamaa ja Inglismaaga, et tagada ühtne ja efektiivne turg elektriga kauplemiseks.2
Praktikas käib Nord Pool Spoti kaudu kauplemine kahel turul – päev-ette turul Elspot ja päevasisese kauplemisega turul Elbas. Elspot turul kaubeldakse energiaga järgmiseks päevaks, kus fikseeritakse hinnad ja kogused järgmise päeva 24 tunniks. Turuosalised esitavad tundide lõikes tellimusi veebipõhise süsteemi kaudu, kus elektritootjad teevad enda tootmispiirkonnas müügipakkumisi ja elektri jaemüüjad omakorda ostupakkumisi piirkondades, kus nad soovivad elektrit edasi müüa. Kui Elspot turg Eesti aja järgi kell 15:00 aga sulgub, avatakse kauplemine päevasisesel turul Elbas. Viimase eesmärk on tagada turutasakaal ja tulla toime ootamatute viimase hetke turumuutustega, näiteks nõudluse suurenemisega tulenevalt ekstreemsetest ilmaoludest või tootmise vähenemisega mõne elektrijaama ajutise sulgemise tõttu.3
Nord Pool börsil müüdava elektri hinnastamine
Turumajandusele omaselt kujunevad elektrihinnad elektribörsil pakkumise ja nõudluse tulemusel. Täpsemalt öeldes pakkumuse ja nõudluse tasakaalu tekkimisel, kus kõigile pakkujatele makstakse ühtset hinda (“uniform-price” oksjoni mudel). Poliitikute, tarbijate ja enamuse ettevõtjatele viimase aja meelehärmiks on selleks ühtseks hinnaks oksjonil pakkumiste pingereas viimase pakkuja (kelle toodetud elektrit on vaja nõudluse täielikuks rahuldamiseks igal tunnil ööpäevas) pakutud kõige kõrgem hind. Mõned nädalad tagasi kujunes turuhinnaks maksimaalne Nord Pooli reeglite järgi lubatud hind 4000 EUR/MWh.4
Meediakajastusest võis kergesti jääda mulje, et keegi tegigi turule pakkumise sellise kõrge hinnaga. Nord Pooli hilisemate selgituste järgi see aga nii ei olnud, vaid kuna turg sel konkreetsel ajaperioodil nõudlust ei katnud siis rakendus hoopis automaatselt elektribörsi tehniline hinnalagi. Arvestades, et juba 2022 suvekuudel oli elektri börsihind võrreldes eelneva ajaga väga kõrge, kostavad üha arvukamad nõudmised selline ebaõiglane ning tootjatele ülemääraseid kasumeid tootev hinnastamise mudel ümber vaadata5 või võtta veel drastilisemaid meetmeid.
Tekkinud on seega vältimatu küsimus, miks saavad ka müügiks madalamat hinda pakkunud turuosalised hinna, mida pakkus päeva kõrgeim pakkuja? Ehk kui nõudluse rahuldamiseks on vaja 10 tootjat, kellest 9 pakuvad elektrit hinnaga 30 EUR/MWh, aga viimane hinnaga 500 EUR/MWh, siis saavad kõik tootjad müüa elektrit hinnaga 500 EUR/MWh.
Kahetsusväärselt on aga just sellele täna ühele kõige olulisemale küsimusele jäetud nii riigi kui börsikorraldaja poolt veenvalt vastamata või vastatud möödaminnes stiilis “kinnitame, et see on parim mudel”.
Viimase pakkuja ühtse hinna (“uniform-price”) mudel
Elektribörsi korraldamiseks on kaks peamist hinnamudelit: ühtse hinnaga “uniform-price” oksjonid ja pakkumise tasuga “pay-as-bid” oksjonid. Nord Pooli hinnamudel on ülalkirjeldatud (“uniform-price”) oksjon, mis on erinev aktsiaturgudelt tuntud (“pay-as-bid”) mudelist, kus iga tootja saab oma küsitud hinna.
Nord Pooli oksjonil pakutav hind peab baseeruma marginaalse hinnastamise (“marginal pricing”) põhimõttel tootja muutuvkuludel (s.o. arvestamata näiteks investeeringu kulu elektrijaama ehitamiseks).
Põhjendused, miks on valitud just “uniform-price” oksjoni mudel on muuhulgas järgmised:
- muutuvkuludel baseeruv hind tagab lihtsa pakkumiste struktuuri ja nii suurte kui väikeste tootjate võrdse võimaluse turul osaleda;
- “pay-as-bid” oksjoni korral proovivad tootjad ennustada turu maksimaalset hinda ja see tooks kaasa pikas perspektiivis hindande tõusu võrreldes “uniform-price” oksjoni mudeliga;
- see tagab kokkuvõttes kõige õiglasema hinna sotsiaalmajanduslikust aspektist lähtuvalt.
Pikas perspektiivis kogu ühiskonnale soodsaimaks kuulutatud “uniform-price” oksjoni mudelit on põhjalikult analüüsitud6 ning leitud, et kuigi lühemas ajaperspektiivis võib “pay-as-bid” mudel hinda alla tuua, ei ole see pikas perspektiivis elektri ostjatele kasulik ja vähendab ka soovi uutesse tootmisvõimsustesse investeerida. Lisaks on just “uniform-price” mudel taganud, et igal tunnil on piisav elektrivarustus olemas ja me ei seisa silmitsi elektrikatkestustega7. Olenemata eelnevast, ei ole kõik teemat analüüsinud asjatundjad ühel meelel8, milline ikkagi on parim mudel. Seda enam, et vaatamata järelevalvele allumisele on ühtse hinna mudeli üheks teoreetiliseks riskiks peetud ka turumanipulatsiooni võimalust, s.o. saadaolevate võimsuste turule mitte pakkumine või valikuline pakkumine.
Olemasoleva hinnamudeli muutmise võimalused
Nord Pooli poolt rakendatav hinnamudel on Euroopa Liidu poolt kehtestatud Euroopa Komisjoni määrusega, mis kohaldub kõigis liikmesriikides.9 Eestis kehtivat hulgimüügituru korralduse, sh oksjonite hinnamudeli muutmiseks oleks vaja ühist arusaama Euroopa Liidu riikide vahel. Formaalselt on määruse muutmine Euroopa Komisjoni pädevuses. Euroopa Komisjoni ettepanekud elekrituru olukorra muutmiseks (Joint European Action for more affordable, secure and sustainable energy) toetavad täna elektribörsil rakendatava “uniform-price” oksjoni mudeli säilitamist.10 Euroopa Komisjoni nägemuses on ajutine lahendus liikmesriikide poolt rakendada (kodu)tarbijate hinnaregulatsiooni ja soodustusi, milliste võimalikke mehhanisme on kirjeldatud konkurentsiameti koostatud kokkuvõttes.11 Viimane Euroopa Komisjoni ettepanek (14.09.2022) on vähendada elektritarbimist tipphinnatundidel, seada tulude ülempiir väiksemate piirkuludega elektritootjatele ning luua ajutine solidaarsusmakse ülemäärasele kasumile, kus saadav tulu suunataks leevendusena energiatarbijatele.12
Hinnamudelite analüüside põhjal võib järeldada, et kuigi lühemas perspektiivis võib ennustada “pay-as-bid” oksjoni mudelile üle minnes hindade mõningast langust, ei ole täna üheselt selge, kas suuremad muudatused turukorralduses tooksid pikas perspektiivis oodatud kasu. Kõike seda pole aga vähemalt Eestis piisava selgusega presenteeritud, mida kinnitab ka meedias väljendatud arusaamatus “uniform-price” oksjoni mudeli põhjendatuse osas.
Lisaks eelnevale tuleb elektriturul hinna kujunemise reaalsusest kogupildi loomiseks juhtida tähelepanu riikidevahelise ühendatud elektrituru põhimõttele, kus odavam elekter liigub kallimasse hinnapiirkonda. Kõige ilmekam on siin värske näide teisipäevast (13.09.2022), kui Eesti ja Läti vahelised ülekandeliinid läksid hooldusesse, mille tõttu tavapärane ülekandevõimsus vähenes oluliselt.14 Näitena oli siis hommikul kell 08.00 – 09.00 elektri börsihind Eestis 88,78 EUR/MWh ja Lätis 585,12 EUR/MWh (hinda mõjutab ka ühendus Soomega). Eesti toodab reeglina elektrit rohkem, kui ise tarbib. Eelnevatel nädalatel (kui ülekandeühendus töötas) oli hind mõlemas riigis võrreldavates suurusjärkudes. Seega tuleb aru saada, et ühendatud elektriturgu võib kirjeldada ka kui hiiglaslikku solidaarsusprojekti, kus lihtsustatult öeldes naaber aitab välja naabri, kellel tootmisvõimsusi endal napib.
Kokkuvõte
Kogu energiaturu edasise mõistliku toimimise üks põhiküsimusi on elektribörsil kasutusel oleva hinnamudeli adekvaatsus. Avaldatud on arvamust, et kehtiv mudel toimib üksnes juhul, kui turul on piisavalt pakkumisi (loe: tootmisvõimsusi) nõudluse katmiseks. Tiputarbimise aegadel tulenevad väga kõrged hinnad täna peamiselt vajadusest käivitada gaasil töötavad jaamad. Üldiselt valitseb üksmeel selles, et mõistliku muutuvkuluga võimsusi on tiputarbimiste katmiseks puudu ning juhitavate tootmisvõimsuste osakaal väheneks tulevikus suurte jaamade sulgemisel veelgi.
Tuleb nõustuda, et elektrituruga seonduvad väljakutsed on väga keerulised, sh elektri tootmine keskkonnasõbralikult; tasakaalu hoidmine tootmise ja tarbimise vahel, võimsuse jaotamine, piisavad ülekandevõimekused, uute jaamade rajamiseks investeerimisotsuste tegemine, hinnastamisküsimused, jms. Üheks olulisemaks ühtse hinna mudeli eeliseks on läbivalt toodud, et see tagab uutesse võimsustesse investeeringute tegemise stiimuli. Börsisüsteemis kahtlejatele on viidatud, et süsteemi efektiivsust ei ole mõtet vaidlustada, kuna see on aastaid taganud meile (üli)odava elektrihinna. Paradoksaalselt on samaaegselt rõhutatud, et kuna hinnad olid nii odavad, ei saanudki keegi uutesse võimsustesse investeerida.15
Karmistunud keskkonnanõuete tingimustes on nüüdseks aga väga suur hulk juhitavaid võimsusi suletud ning seda puudujääki ei ole väidetavalt võimalik lähiaastate perspektiivis korvata. Kui olemasolevat turumudelit ei saa ega ole mõistlik muuta ning uute võimsuste rajamise investeeringute tegemiseks ongi ülikõrged hinnad tulnud selleks et jääda, tuleks seda avalikkusele selgelt välja öelda. Vastasel juhul tekib väga soodne kasvupinnas Euroopa ühisturu kriitikutele ning jäigalt reguleeritud turu eestkõnelejatele.
Uut reaalsust, et hinnad jäävadki (väga) kõrgeks ennustavad muuhulgas järgmised asjaolud: võimsusi on puudu, harjumuspäraste madalate hindadega ei ole uusi võimsusi piisavalt lisandunud ja turul hindade langedes ei teki turul stiimulit uute võimsuste väljaehitamiseks. Seega pole välistatud, et tänane börsiregulatsioon ei hakkagi enam ühiskonnale meelepärasel viisil toimima ja elektri tootmise puhul tuleb börsi nähtamatule käele karmi regulatsiooni eelistada, arvestades muidugi õigusriigi aluspõhimõtteid.
1 No. 24/2010 NPS – Estonian market successfully opened during Easter. Nord Pool. 6 April 2010. https://www.nordpoolgroup.com/en/message-center-container/newsroom/exchange-message-list/2010/04/No-242010-NPS–Estonian-market-successfully-opened-during-Easter/.
2 Tuohy, E., Visnapuu, K. Nord Pool Spot and the Baltic Electricity Market: Difficulties and Successes at Achieving Regional Market Integration. June 2015, lk 1-2.
https://icds.ee/app/uploads/sites/23/2014/Emmet_Tuohy__Kristiina_Visnapuu_-_Nord_Pool_Spot_and_the_Baltic_Electricity_Market.
3 Vaata eelmist viidet.
4 Nord Pool Day-ahead Market Regulations, p 4.5 https://www.nordpoolgroup.com/499347/globalassets/download-center/rules-and-regulations/day-ahead-market-regulations_sdac-11.05.22-.
5 https://www.err.ee/1608680893/ots-nord-pooli-elektriborsi-reeglid-vajavad-reformimist
6 Vt nt. https://www.tse-fr.eu/sites/default/files/TSE/documents/conf/2022/energy/yu
7 ACER’s Final Assessment of the EU Wholesale Electricity Market Design. April 2022, p 2. https://www.acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Publications/ACER%26%23039%3Bs%20Final%20Assessment%20of%20the%20EU%20Wholesale%20Electricity%20Market%20Design.
8 Vt nt. https://citeseerx.ist.psu.edu/viewdoc/download?doi=10.1.1.365.2514&rep=rep1&type=pdf
9 Commission Regulation (EU) 2015/1222 of 24 July 2015 establishing a guideline on capacity allocation and congestion management, art 38(1)
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32015R1222
10 REPowerEU: Joint European Action for more affordable, secure and sustainable energy. 8 March 2022.
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=COM%3A2022%3A108%3AFIN.
11 Euroopa elektrituru ülesehitus Eesti näitel, regulatsiooni paindlikkus ja võimalused turukorralduslikeks muudatusteks, alates lk. 20. https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/euroopa_elektriturg_29.03.2022_.pdf.
12 https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_22_5489?fbclid=IwAR3yCGtGOQ2W3aoHMprH1-iqiP3BEfGwv_Ievy57BBsfDVC4p41FKbeuLDY.
14 https://www.err.ee/1608714472/elektri-borsihind-touseb-kolmapaeval-94-62-euroni.
15 https://arileht.delfi.ee/artikkel/120052798/nord-pooli-juht-lahendusi-on-kaks-kas-uued-tootmisvoimsused-voi-gaasi-hinna-lagi.
