Umbes sellise valiku ees seisavad ühel hetkel kõik need, kelle igapäevase elukorralduse üheks osapooleks on neljarattaline sõber. Olgu siis põhjuseks eelmise sõiduriista vananemine, elukorralduse muutus, pere suurenemine või midagi neljandat-viiendat-kuuendat. Kui on sündinud otsus, et uut autot on vaja, tekib igal juhul küsimus, millist ja kuidas.

Seda, millist autot valida, me siinkohal soovitama ei hakka. Küll aga kirjutame lahti, mida ühe või teise finantseerimismehhanismi juures silmas pidada ning kuidas omale kõige mõistlikum lahendus leida.

Esimene soovitus on see, et kui vaba raha on piisavalt, et kohe auto välja osta, siis go for it! Paraku teame, et enamasti see nii lihtne pole ning selliseid rahapakke üldjuhul pesusahtlis ei vedele. Seega on valida, kas võtta liising või kasutada mõnd sobilikku laenu.

Liisingu eelised:

• madalam intress (ja see pole sugugi väike eelis),
• paljudel automüüjatel on liisingfirmadega kokkulepped ja sissetöötatud koostöö, mis toimib õlitatult,
• mugavus – näiteks kasutusrendi puhul ei pea mõtlema enam sellele, mida suurema osa oma kasulikust ressursist ära kulutanud autoga peale hakata.

Samas on liisingul ka mõned miinused:

• intress võib küll soodne olla, kuid lisaks tuleb arvestada kohustusliku kaskokindlustusega, mis sõltub juba konkreetsest autost, kuid tähendab iga kuu ikkagi minimaalselt mõnekümne euro suurust väljaminekut.
• esmane sissemakse, mis enamasti peab olema vähemalt 10% müügihinnast.

Laenu puhul on selles osas vabamad käed – kui sissetulek ja/või tagatised piisavad, võib auto ka tervenisti laenurahaga osta. Ja kui auto ei ole laenu tagatiseks, pole kohustust ka kaskokindlustust teha. Intress seevastu on väikelaenudel enamasti krõbedam kui liisingutel.

Nii et see esmapilgul lihtne võrdlus sisaldab tegelikult palju rohkem muutujaid. Ega muud head lahendust polegi, kui teha üks tabel, kus lahti kirjutada mõlema variandi plussid-miinused. Veelgi enam, sinna tabelisse tuleks kirjutada ka muud jooksvad kulud, mis aasta peale summeerituna võivad olla isegi samas suurusjärgus liisingu või laenumaksetega – küte, rehvid, hooldus jne.

Kui see tabel lõpuks tehtud, lisa sinna võrdluseks veel üks rida – takso. Vähemalt linnainimestel selgub tihti, et tegelikult oleks rahalises mõttes isegi soodsam kõik hädavajalikud sõidud teha taksot ja ühistransporti kombineerides. Teisalt aga tähendab see suure osa spontaanse liikumisvabaduse äraandmist, isegi kui rahaliselt oleks see mõistlik ja nii kaldub otsus enamasti ikkagi auto kasuks.