• Kui viibid tööülesannete täitmise või harrastuste tõttu tihti vabas õhus, vaktsineeri end puukentsefaliidi vastu. Tee seda õigesti: täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust. Iga kolme aasta tagant on aga taas vaja teha üks kordussüst.
   
• Puukborrelioosi vastu vaktsiini pole. Vaktsiin ei peleta puuke eemale ega taga seda, et puuk sind ei hammusta.
   
• Väldi võimalusel hooldamata alasid, kus muru on niitmata ja taimestik kõrgem (põõsastikud, rohtu kasvanud metsa- ja kraaviäärsed alad).
   
• Vali sobivad riided – mida rohkem oled kaetud, seda parem. Pane püksisääred soki sisse, kanna pikema sääreosaga jalatseid, pikkade varrukate ja reguleeritavate käiste ning kinnise kaelusega pluusi või jakki ning peakatet. Kuigi puugid ei lenda, vaid satuvad inimesele ikka ronides, leidub neid taimestikul ka ühe meetri kõrgusel maapinnast. Seetõttu on ülakeha kattev riietus väga vajalik.
   
• Eelista liibuvaid ja heledaid kangaid. Liibuvale kangale on puugil raskem kinnituda, heledal taustal on neid aga kergem märgata.
   
• Võid kasutada puugitõrjevahendeid ehk repellente, samuti ka erinevaid eeterlikke õlisid (nt eukalüpt, bergamott, lavendel jms), kuid pea meeles, et need ei pruugi tagada 100-protsendilist kaitset.
   
• Looduses viibides vaata ennast ning oma kaaslasi aeg-ajalt hoolikalt üle. Ka tagasi koju jõudes vaata veelkord nii end kui kaaslast hoolikalt üle. Vaheta riided ja kammi juukseid. Paari tunni pärast tuleks taaskord kontroll teha.
   
• Kui märkad puuki ära ehmata. Kui ta lihtsalt ronib sinul, siis võta ja viska ta ära.
   
• Kuigi puugihammustuse saamine ehmatab ja tekib hirm, et oledki saanud nakkuse, nakatub tegelikult vaid kuni 15 protsenti nakkust kandva puugi hammustuse saanutest.
   
• Kui puuk on juba hammustanud, ära suru puugi keha. Ära vala talle peale piiritust, õli ega seepi. Puugi eemaldamiseks sobivad peenikeste otstega pintsetid või tangid. Apteekides on saadaval spetsiaalsed puugi eemaldamise vahendid, aga asja ajab ära ka tavaline pikem niit.
   
• Puugi eemaldamiseks tuleb temast haarata võimalikult naha ja hammustuskoha lähedalt. Eemalda puuk kas lihtsalt tõmmates või vastupäeva pöörates. Seda tehes pea kindlasti meeles, et puugi keha ei tohi suruda!
   
• Ära hõõru, pigista, kriimusta ega ime hammustuskohta!
   
• Pärast hammustust võid hammustuskohta töödelda naha desinfitseerimisvahendiga.
   
• Pea meeles, et mida varem kinnitunud puuki märkad ja ta eemaldad, seda parem. Kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised.

Pöördu arsti poole, kui:

• enesetunne halveneb, tunned nõrkust, oled valguse suhtes tundlik ja/või on tekkinud palavik, pea-, selja- või lihasvalu,
   
• hammustuskoht punetab, on paistes ja/või on tekkinud laienev punetav laik,
   
• sul on pärast puugihammustust ilmnenud muud tervisehäired.

Murrame müüte!

• Puugid ei lenda, hüppa ega uju.
   
• Puugid ei näe.
   
• Puugid ei ela puu otsas ega kuku sealt sinu peale.
   
• Puugid ei ela siseruumides.
   
• Puugid ei roni inimesele naha alla ega paljune/arene seal, samuti ei pääse nad veresoonkonda, ajju jm siseorganitesse.
   
• Kui puuk hammustab, siis reeglina inimene seda ei tunne.
   
• Kõige sagedasemad hammustuskohad on need, kus nahk on õrnem ning veresooned naha lähedal (kaenlaalused, kõrva taga, pea, taljepiirkond, sääred jms).
   
• Puuk pole haigusetekitaja, ta on haigusetekitaja(te) ülekandja. Haigusetekitajaks on bakterid, viirused, algloomad või teised, kes imemisprotsessi jooksul/tulemusena võivad kanduda loomalt puugile ja puugilt loomale.
   
• Haigusetekitajate ülekandjateks on larv, nümf ja emased puugid. Inimesi ründavad peamiselt nümfid ja emased.
   
• Nakkust kandvatel puukidel ei esine eristusmärke ega muid haigusele viitavaid tunnuseid.
   
• Sama puuk teist korda ei hammusta!
   
• Sobilikuma hammustuskoha leidmiseks võib puuk rännata mööda keha mitu tundi, samuti näiteks, lemmikloomalt inimesele.

Pildil: emaspuuk, isaspuuk ja nümf