Ülikool või kõrgkool, statsionaarne või päevaõpe, bakalaureus, magister, doktor, semester, sess, plagiaat ja Gaudeamus. Teeme terminid selgeks, et esmakordselt ülikooli astujal pilt silme ees kirjuks ei läheks.
Alates 2002/2003. õppeaastast on Eesti kõrgharidussüsteem kolmeastmeline, nii nagu enamikes teisteski Euroopa riikides. Tasemeõpe jaguneb bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppeks, millele lisaks saab ülikoolis omandada ka rakenduskõrgharidust.
Kõrgharidus koosneb kolmest astmest:
- esimese astmena bakalaureuseõppest või rakenduskõrgharidusõppest;
- teise astmena magistriõppest;
- kolmanda astmena doktoriõppest.
Kõrgkool on õppeasutus, kus omandatakse kõrgharidus. Eestis on kokku 13 kõrgkooli: 7 ülikooli ning 6 rakenduskõrgkooli.
Ülikool on õppe-, loome- ning teadus- ja arendusasutus, millele on seaduses sätestatud tingimustel ja korras antud õppeõigus kõrgharidustaseme kolmel astmel. Doktoriõpe põhineb positiivselt evalveeritud teadus- ja arendustegevusel. Ülikoolid on näiteks Tartu Ülikool, TalTech, Tallinna Ülikool ja Estonian Business School (EBS).
Rakenduskõrgkool on õppeasutus, kus toimub rakenduskõrgharidusõpe ja võib toimuda ka magistriõpe või õpe keskhariduse baasil läbiviidava kutsekeskhariduse õppekava järgi. Rakenduskõrgkooli ülesanne on edendada tööturu vajadustele vastavat elukestvat õpet, pakkuda õppe- ja arendustegevust hõlmavaid teenuseid ning teostada rakendusuuringuid. Rakenduskõrgharidusõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalikud pädevused. Rakenduskõrgkoolis doktoriõpet ei ole.
Avalikõiguslikus ehk riigi ülikoolis omistatakse lõpetajatele nii bakalaureuse, magistri- kui doktorikraade. Selliseid ülikoolid on näiteks Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, TalTech, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool.
Eraülikoole on Eestis üks, see on Estonian Business School. EBS on ainus Eesti ülikool, millel on filiaal ka välisriigis ning mille üliõpilased saavad mobiilsusakna raames õppida ühe semestri jooksul ühes EBSi 60-st partnerülikoolist, ilma et õpingute aeg või maksumus sellest muutuksid.
Erakõrgkool on ülikool või rakenduskõrgkool. Sellised on Eestis näiteks EELK Usuteaduse Instituut, Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor ja Eesti EKB Liit Kõrgem Usuteaduslik Seminar.
Bakalaureuseõpe on esimene kõrghariduse tase, mille maht on 180–240 ainepunkti ning õppekava nominaalkestus on 3-4 õppeaastat. Lõpetamise järel omistatakse üliõpilasele bakalaureusekraad. Õppevormidest võib valida nii päevase kui sessioonõppe
Magistriõpe ehk kõrghariduse teise taseme maht on 60–120 ainepunkti ja õppekava nominaalkestus on 1-2 õppeaastat. Magistriõppe lõpetanule väljastatakse magistrikraad.
Doktoriõppe nominaalkestus on 3-4 õppeaastat. Doktoriõppe üliõpilane läbib õppe- ja teadustöös atesteerimise ülikooli kehtestatud tingimustel ja korras.
Bakalaureuse, magistri- ja doktorikraadi saab Eestis teha nii eesti- kui ka inglisekeelse õppekava alusel. Näiteks EBSi doktorantuuris käib õppetöö täielikult inglise keeles, et vastata rahvusvahelise standardile ja teha tihedamat koostööd teiste riikide teadusasutustega.
Semester ehk õppeperiood – aastas on kaks õppesemestrit: sügisel (september – detsember) ning kevadel (veebruar – mai).
Sess ehk eksamiperiood on aeg, mil õpitu kinnistatakse ning saadud teadmisi jagatakse kaasüliõpilaste ja õppejõududega erinevates formaatides. Aastas on enamasti kaks sessi, mis jäävad semestri lõppu: jaanuaris ja mais-juunis.
Ainepunkt (EAP) – ühik, mis mõõdab omandatud ainete hulka ja kaugust lõpudiplomist. Peale teadmiste ja kogemuste omandamise on ainepunktide laekumisel silma peal hoidmine üks üliõpilase olulisemaid ülesandeid.
Plagiaat on levinuim väljend akadeemilise petturluse valdkonnas.
Plagieerimine on kellegi teise töö ulatuslik ümbersõnastamine, refereerimine või tsiteerimine ilma nõuetekohase viitamiseta. Akadeemilise petturluse alla loetakse ka teadmiste lubamatu vahetamine, näiteks etteütlemise või mahakirjutamise, teise üliõpilase eest eksamite sooritamine, samuti näiteks iseenda töö uuesti esitamine.
Üliõpilasesindus on üliõpilaste poolt valitud tudengite esindus, mis lisaks sündmuste korraldamisele osaleb ka ülikooli juhtimises ja lööb kaasa Eesti Üliõpilaskondade Liidu tegevuses.
Gaudeamus on üliõpilaste ja akadeemilise kogukonna hümn, mida lauldakse ühiselt nii ava- kui lõpuaktustel.
Erasmus+ vahetus on võimalus veeta vahetussemester või kaks mõnes välismaal asuvas partnerülikoolis. See on hea võimalus saada väliskogemus ja konkurentsieelis tööturule sisenemiseks, ilma et õpingute aeg pikeneks või õppetasu suureneks. Kui Eesti üliõpilastest
käib õpingute jooksul välismaal teadmisi täiendamas vaid 4-5%, siis ühes maailma tippülikoolis Harvard Business School suunatakse välisülikooli kõik esmakursuslased.
Päevaõppe (statsionaarse õppe) loengud toimuvad üldjuhul esmaspäevast reedeni tunniplaani alusel. Kui tavapäraselt on statsionaarne õpe päevastel kella-aegadel vahemikus 9.00-18.00, siis tänapäeval on levinud ka näiteks õhtuse tunniplaani alusel toimuv statsionaarne magistriõpe, sest üliõpilased käivad päevasel ajal valdavalt töö. Sessioonõppes toimuvad loengud kahel-kolmel päeval nädalas. Päevaõppes ja sessioonõppes läbitakse sama materjal ning maht, kuid sessioonõpe eeldab põhjalikumat iseseisvat loenguks ettevalmistumist, kuna kontakttunde õppejõuga on vähem kui päevaõppes. Kui valida kahe vormi vahel, siis tasub mõelda, kas oled pigem iseseisev õppija või soovid õppejõuga koos materjali läbi töötada.
Info kokku pannud EBS kommunikatsioonijuht Anni Metstak.
Kasutatud allikad Kõrgharidusseadus, Haridus- ja Teadusministeerium, Estonian Business School.
