10. detsembril 1948. aastal võttis ÜRO Peaassamblee vastu inimõiguste ülddeklaratsiooni, millel on oluline roll ka tänases töösuhete ning töökeskkonna ja -ohutuse maastikul.

Ülddeklaratsioon ütleb, et kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Igaühel on õigus töötada ja vabalt valida elukutset, õigus õiglastele ja rahuldavatele töötingimustele ning kaitsele tööpuuduse vastu. Igaühel on õigus igasuguse diskrimineerimiseta saada võrdset tasu võrdse töö eest. Igal inimesel, kes töötab, on õigus saada õiglast ja rahuldavat tasu, mis tagab inimväärilise elatuse temale endale ja ta perekonnale ning mida vajaduse korral täiendatakse muude sotsiaalsete tagatistega. Kedagi ei või pidada orjuses ega sunduses; orjus ja orjakaubandus ükskõik millisel kujul on keelatud.

Kõik need põhimõtted sisalduvad nii Eesti Vabariigi põhiseaduses kui ka näiteks töölepingu seaduses ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses. Neist lähtuvad ka tööinspektsiooni põhieesmärgid – töötajate ja tööandjate teadlikkuse tõstmine ja riiklikku järelevalve kaudu ohutu, turvalise ja tervisliku töökeskkonna ning õigusaktide nõuetele vastavate töösuhete tagamine ja töötajate võrdne kohtlemine Eesti tööturul.

Kui 1948. a vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni põhimõtted on au sees ka jätkuvalt täna, siis miks aina rohkem ja rohkem räägime sellistest juhtumitest nagu teadlikult vale informatsiooni andmine töötingimuste kohta, ähvardamine/hirmutamine töötasu maksmata jätmisega või illegaalsete välismaise töötajate võimudele väljaandmisega, ebaseaduslikult töötasust kinnipidamistest või ebainimlikest töö- ja elamistingimustest? Kõige raskemate juhtumite puhul räägime tööalasest ekspluatatsioonist inimkaubanduse võtmes.

Inimkaubandus kui nüüdisaegne orjus

Inimkaubandus kui peitekuritegu on raske isikuvastane kuritegu ja rahvusvahelise õiguse kohaselt inimõiguste rikkumine. Tegemist on teise isiku tema tahte vastaselt sunniviisiliselt olukorda seadmine või selles hoidmine, kus teda saab pikaajalise ekspluateeriva suhte kaudu majandusliku kasu eesmärgil ära kasutada. Inimkaubanduse ohvriks võivad sattuda nii alaealised, noored, mehed kui naised, töötud ja töötajad, erinevatest rahvusest isikuid jne.

Inimkaubandus toimub erinevates vormides – tööalane ärakasutamine, sunniviisiline töötamine, lapstööjõu kasutamine, seksuaalne ärakasutamine, elundite eemaldamine jmt. Seda esineb erinevates valdkondades, nii põllumajanduses, tööstuses, ehituses, toitlustuses, teeninduses kui ka mujal. Peaaegu kõik orjastamise viisid sisaldavad sunniviisilise töö elementi. Teisisõnu, kõik inimkaubandusest haavatavad isikud ja mõjutatavad tegevusvaldkonnad kuuluvad Tööinspektsiooni sihtgruppi ning järelevalve alla.

Tööinspektsioon kui riikliku järelevalve teostaja seisab selle eest, et kõigil Eestis töötavatel isikutel (nii kohalikel, välismaistel kui ka Eestisse lähetatud töötajatel) oleksid tagatud vähemalt seadusega ette nähtud minimaalsed inimväärsed töötingimused. See tähendab, et tööinspektsioon pöörab tähelepanu töökeskkonnas toimuvale, töösuhtele ja lepingute sõlmimisele ning seeläbi puutub kokku väga erinevate teemadega nagu deklareerimata tööjõud (sh ümbrikupalga maksmine), Eestisse lähetatud töötaja töötingimused, illegaalne töötamine Eestis, alaealiste töötamine ehk lapstööjõu kasutamine. Deklareerimata ja/või illegaalsel töötajal on oluliselt suurem oht sattuda tööalase ärakasutamise või inimkaubanduse ohvriks. Illegaalse töötamisega kaasnevad ka erinevad maksurikkumised, tekib ettevõtjate ebavõrdne konkurents, töötajate ärakasutamise võimalus ehk nendele inimestele ei tagata sisuliselt Eestis töötamise ajal sotsiaalseid garantiisid, mis kõigil Euroopa Liidus tööd tegevatel töötajatel olema peavad.

Tööinspektsiooni juristid nõustavad töötajaid nii kontorites, e-kirja teel kui telefonitsi. Töötajate mured varieeruvad lihtsatest küsimustest väga keeruliste juhtumiteni. Meieni jõuavad saamata jäänud töötasu, sõlmimata töölepingute, lubatust pikemate vahetuste, töökiusu või diskrimineerimise kahtlusega kaasused, töötamised tavapäratutel tingimustel, töösuhete ebaseaduslikud lõpetamised, tööle sundimised pikemateks vahetusteks või isegi järjestikku kauemaks kui seitsmeks päevaks. Harvad ei ole ka juhud, kus töövahendeid töötajale töötegemiseks ei võimaldata või kui võimaldatakse, peetakse töötasust kinni nende maksumus.

Selgitame, mida tähendavad proovipäevad või vabatahtlik töö, kas töötasu makstakse või mitte, sest nende kattevarjus võib olla tegemist varjatud töösuhtega. Järelevalve teostamisel ja ettevõtete konsulteerimistel näeme töötajale väga ohutuid ja hästi läbimõeldud töökohti, teisal on töökeskkonnad lausa ohtlikud ning tervisevaenulikud. Töösuhete kontrollimisel vaatame läbi ja analüüsime tohutul hulgal töölepinguid ja vestleme töötajatega. Sageli avastame, et tegelikkus ja paberil kirjutatu ei ole vastavuses (töötaja teeb reaalselt muud tööd kui kokku lepitud, ta saab madalamat töötasu või töötasust tehakse lubamatuid kinnipidamisi). Meil on ehitusplatse, tootmistšehhe või teenindusettevõtteid kontrollides või ühisreidide käigus ette tulnud olukordi, kus saame teada, et välismaiselt töötajalt on võetud dokumendid, nad on kümnekesi majutatud ca 20 km kaugusele linna servas asuvasse motelli/ hosteli ühte tuppa ning tööandja ähvardab neid, mistõttu nad on sunnitud ebainimlike töötingimustega leppima. Töövaidluskomisjonis tavalise saamata jäänud töötasu nõude lahendamisel võivad pooled avaldada informatsiooni, mis võib tekitada kahtlust maksupettuses või selles, et ettevõte kasutab rohkelt deklareerimata tööjõudu. Tööõnnetuste või kutsehaigestumiste uurimisel võib selguda, et õnnetusse sattunu viibib ja töötab Eestis ebaseaduslikult.

Kõrvaltvaatajale võib jääda mulje, et tööinspektsioon ei tegele inimkaubanduse tõkestamisega, ent nii see pole. Meie nõustamise, järelevalve vm kontakti läbi saadud info võib olla just see puuduv infokild politsei- ja piirivalveameti uurimise jaoks, mis viib inimkaubanduse juhtumi avastamise ja efektiivse lahendamiseni. Inimkaubanduse kuritegu on varjatud kuritegu ning seda on raske avastada. Seetõttu eeldab see riigisiseselt erinevate asutusteülest tõhusamat koostööd. Siinjuures saabki tööinspektsioon panustada, olles avatud märkama ebaharilikku, süvenedes kontrolli tehes tööandja öeldusse, kuulates hätta sattunud töötajat ning julgedes kahtluse korral anda informatsiooni edasi meie koostööpartneritele.

Tööinspektsioon saab sekkuda töötajate töötingimuste parendamiseks üksnes seaduses sätestatud pädevuse piirides ja nõuda tööandjalt (vajadusel ettekirjutusega ja sunniraha kohaldades) töösuhteid ja tööohutust ning tervishoiu nõudeid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmist. Kui inspektor märkab kontrolli käigus rikkumisi, mille menetlemine pole meie pädevuses (näiteks välismaalaste seaduse või maksuseaduste rikkumised), siis edastatakse informatsiooni PPA-e või EMTAle. Tööinspektsioon, PPA ning MTA teevad ka ühiseid kontrollreide, et avastada ebaseaduslikult riigis viibivaid/töötavaid välismaalasi ja seeläbi tuvastada võimalikke inimkaubanduse (tööorjuse) juhtumeid.

Inimese vabadus valida enesele meeldiv elukutse, töötamiseks sobilik riik ning otsustusvabadus, kas astuda töösuhetesse või mitte, tähendab tööjõu suuremat liikumist mitte ainult riigisiseselt vaid ka riigipiiride üleselt. Hästi oluline on mõista, et tööd tuleb teha ausalt, kooskõlas riiklike ja rahvusvaheliste nõuetega.

Arve ja fakte

Põhilised probleemid