Ettevõtted värbavad inimesi järjest enam konkreetsete oskuste, mitte ametit tõendava dokumendi pärast. See tähendab, et õppida ning hoida kõrgel tasemel nii üld- kui ka erialaspetsiifilisi oskused tuleb kogu elu.
“Kui ma ülikooli lõpetasin, küsis mult vend, et noh, diplom käes, aga kas sa nüüd midagi teha ka oskad,” meenutab Ave Ungro, kes ülikoolis õppis hispaania keelt ning on praegu Kutsekoja oskuste suuna juht. Ungro tunnistab, et jäi tookord vastamisega hätta. Ent kui tal siis oleks olnud kasutada selline oskuste süsteem, mille arendamist ta praegu veab, oleks olnud kerge ennast analüüsida ja ette laduda, mida kõike ta oskab: teabe esitamine, võõrkeeleoskus, meeskonnatöö oskus, andmete tõlgendamine, prioriteetide seadmine ja veel palju muud.
Teadlikkus sellest, millised on erialaoskuste kõrval sinu kõige tugevamad üldoskused, on tööturul konkureerides oluline. Nüüdsel ajal ei otsi tööandja niivõrd inimest kindlale ametipostile, vaid teeb valiku, lähtudes sellest, milliseid oskusi ta oma ettevõttesse vajab, et klientidele antud lubadusi täita või uusi tooteid ja teenuseid arendada.
Üldoskused on need, mis seovad tervikuks eri haridustasemel ja töö käigus omandatud oskused. Sageli on head üldoskused hädavajalikud, et õpitud erialal edukas olla – näiteks ei saa teha personalitööd ilma suhtlemisoskuseta, logistiku tööd ilma ruumilise mõtlemiseta või olla hinnatud disainer loovmõtlemiseta.
Isegi infotehnoloogia valdkonnas, kus on tohutult uut tööjõudu vaja, eelistatakse värbamisel neid tarkvaraarendajaid, kellel on head meeskonnatöö ja protsessi juhtimise oskused. See, kui kiiresti arendaja üksi oma ruumis istudes koodi kirjutab, on teisejärguline.
Tööturg soosib inimesi, kes on valmis pidevalt juurde ja ümber õppima, kinnitab Ungro. Üldoskused on ka töötaja enda jaoks nagu kindel kapital: need on ühest valdkonnast teise ülekantavad, neid ei räsi ükski majanduskriis ega töömaailma muutuvad suundumused. Heade üldoskustega inimene leiab alati tööd.
Haridus- ja töömaailm, mis seab kesksele kohale oskused, vajab uusi tööriistu nii õppekavade koostamiseks kui ka ametite ja kutsete kirjeldamiseks. Kutsekoja algatusel luuakse oskuste süsteemi abil digitaalsed tööriistad oskuste kirjeldamiseks ja analüüsimiseks.
Oskuste süsteemi digilahendused arendatakse välja kolmes etapis. Esimesena valmib oskuste kirjeldamise keskkond. See on vajalik, et luua oskustest rääkimiseks ühine keel – pole sugugi alati üheselt mõistetav, mida peab tegelikult oskama näiteks inimene, kellelt eeldatakse head suhtlemisoskust.
Kutsekoja kodulehel SIIN on kättesaadav oskuste registri esmane testversioon, mida lähiajal veel parandatakse, kuid mis juba praegu pakub kasutajatele tuge oma oskuste väljaselgitamisel.
Oskuste kirjeldamise keskkond muutub avalikkusele kättesaadavaks loodetavasti 2024. aasta alguses. Järgmisena valmivad oskustega seotud teenuste keskkond 2025. ja analüüsi keskkond 2026. aasta alguseks.
Oskuspõhine lähenemine ei kaota ametite või kutsete tähtsust, vaid annab võimaluse veelgi täpsemalt kirjeldada seda, mida tööandja vajab, tööotsija pakkuda saab ning kuidas haridusmaailm neid õigete oskusteni jõudmisel toetab.
Mis on üldoskus?
Eesti tööelu üldoskuste klassifikatsioonis jagatakse üldoskused kolmeks suureks kategooriaks, need on mõtlemisoskused (analüüsioskus, loovmõtlemine, ruumiline mõtlemine jne), enesejuhtimisoskused (kohanemisoskus, stressijuhtimine, iseseisev tegutsemine, eesmärgi saavutamine jne) ning sotsiaal-kommunikatiivsed oskused ehk lävimisoskused (keeleoskus, meeskonna- ja koostööoskus, empaatiline käitumine jne).
Üldoskused ei sõltu ametist ega tegevusvaldkonnast, vaid on vajalikud kogu töömaailmas ja on ühest valdkonnast teise ülekantavad. Üldoskused loovad aluse, mille najalt spetsiifilisemaid tegevusi sooritada. Üldoskusi rakendatakse teiste oskustega paralleelselt.
Eesti vajab tehnoloogiaoskustega inimesi
Lähikümnendil luuakse Eestis kõige rohkem uusi töökohti ametialadele, mis eeldavad tehnoloogiateadmisi ja -oskusi. Hädasti vajatakse töökäsi ka tervishoiu või sotsiaaltöö valdkonnas.
OSKA prognoosi kohaselt lisandub kümne aastaga arvuliselt enim töökohti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ametialagruppidesse (tarkvaraarenduse spetsialistid, IKT süsteemihalduse spetsialistid) ning tervishoiu valdkonda.
Kasvavate ametialagruppide esikümnes on ka sellised tehnikaala ametid, nagu insenerid tööstuses, mehhatroonikud ja elektrikud, ehitusinsenerid ja -tehnikud.
Tehnoloogiat kasutatakse pea kõigis elu- ja majandusvaldkondades, mistõttu on tehnoloogiaerialadel inimesi väga vaja, tõdeb OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad. Hinnatud on IT-spetsialistid, kes lisaks erialateadmistele saavad aru ka majanduse eri valdkondade (nt toiduainetööstus, põllumajandus jne) toimimisest. Samamoodi on tarvis erialainimesi, kel on teadmised IT-st, nii et nad ise oskavad tellida oma ettevõttele uusi nutikaid tehnoloogilisi lahendusi.
Tulevast tööturgu mõjutab oluliselt suund keskkonnasäästlikkusele (rohepööre). See loob Rosenbladi sõnul vajaduse uute ametite järele: nt taastuvenergia spetsialistid, veeinsenerid, keskkonnatehnoloogid, materjalitehnoloogid, ringmajandusest lähtuvad disainerid, energia- ja ressursisäästliku ehitusega seotud ametid või keskkonnakonsultandid.
Nii võiks noored, kel huvi (rohe)tehnoloogia ja reaalainete vastu, kaaluda õpiteed valides selliseid erialasid, nagu mehhatroonika, energeetika, materjalitehnoloogia, tootmiskorraldus, ehitus, IT (sh andmeteadus, küberturve, tarkvaraarendus), keskkonnatehnoloogia, keskkonnatehnika, veeinseneeria, hoonete tehnosüsteemid.
OSKA värske analüüs kinnitab, et tööpuudust ei pea kartma ka need, kes asuvad õppima sotsiaal- või tervishoiuvaldkonna erialadel. Kõige enam on Eestis juurde vaja õdesid, samuti hooldustöötajaid. Kindlasti on tööpõld lai ametites, mis toetavad inimeste vaimset tervist: psühholoogidel, psühhoterapeutidel, psühhiaatritel, sh on eriti nappus lastele spetsialiseerunud vaimse tervise spetsialistidest.
Esikümnesse ei mahu aga kõik ametid, kus nõudlus uue tööjõu järele on suur. Eestis on suur puudus matemaatika-, keemia-, geograafia-, bioloogia- ja füüsikaõpetajatest. Kindlasti on ka tulevikus tööd turvalisuse, korrakaitse ja päästega seotud ametites, kus töötajaid on praegu puudu.
Uuri eri ametialade kohta lähemalt SIIT. Näiteks ametid:
Artikkel ilmus Õpetajate Lehes 03.03.2023
