Tugevat keskklassi on läbi ajaloo peetud majanduse kasvumootoriks ja stabiilse ning kaasava ühiskonna alustalaks. Mitmete põlvkondade jooksul oli keskklassi kuulumine paljudele unistus, sest see võimaldas saada stabiilse töö ja osta ilusa kodu.

Kui varem oli unistuse täitumine u 70% töötajatele küllaltki realistlik juba nende kahekümnendates eluaastates, siis nüüd võib see paljudele jäädagi kättesaamatuks või tuua kaasa pettumuse. Keskklassi murenemist peetakse üheks läänemaailma poliitilise ebastabiilsuse põhjuseks. Seetõttu on viimasel ajal hakatud keskklassi muredele rohkem tähelepanu pöörama.

Tugeva keskklassiga riikides on majandus ja ühiskond tugevamad ning stabiilsemad, suurem on usaldus demokraatia vastu.

Aprillis avaldatud Majandusarengu ja Koostöö Organisatsiooni (OECD) aruanne “Under Pressure: The Squeezed Middle Class” toob välja keskklassi väheneva majandusliku toimetuleku, mille tulemusel jääb nõrgemaks arusaam keskklassist kui turvalisest ideaalist. Näiteks on viimasel kahel kümnendil OECD riikides kinnisvarahinnad kasvanud kolm korda kiiremini kui majapidamiste keskmine sissetulek.

Kasvav elukallidus on vaid mündi üks külg, teine pool on inimeste arusaam, mille kohaselt kuulub keskklassi elu juurde korralik kinnisvara, ligipääs tervishoiuteenustele ja haridusele. Kõikides nendes valdkondades on aga kulud keskmisest palgakasvust kiiremini suurenenud. Selle tulemusel on kasvanud finantssurve keskklassile nii praegu kui ka tulevikku vaadates.

Majanduslik surve OECD riikide keskklassile on seadnud keskmise sissetulekuga inimesed üha haavatavamasse olukoda. Illusioon keskklassist on hakanud purunema, sest elustandardi ideaal võib inimestel rahaliselt üle jõu käia.

Enam kui üks viiest keskklassi kuuluvast inimesest kulutab täna rohkem kui teenib, mis tähendab võlgade ülekoormuse riski. Keskmiselt enam kui pooled OECD riikide keskklassi elanikest on öelnud, et nende igapäevast toimetulekut iseloomustab ots otsaga kokkutulek. Ehk on keskklass seadnud ise endale liiga kõrged elustiilistandardid?

Keskklassi eluasemeküsimusi analüüsis hiljuti Ameerika Ühendriikide näitel uuringugrupp Brookings, vaadates nelja dimensiooni: taskukohasus, ruumi piisavus, transpordiks kuluv aeg ja kodu omamine. Isegi kui keskmine keskklassi pere saab USAs mõistliku hinnaga elamise, kuhu mahuvad kõik pereliikmed mugavalt ära ja kust tööle või kooli liikumise aeg on mõistlik, on madalama sissetulekuga keskklassi liikmetel, noorematel inimestel, mittevalgetel ning ülerahvastatud suurlinnades elavatel inimestel keeruline lubada endale kinnisvara ostmist või nende kinnisvara on ebamõistlik oma suuruse või kauguse poolest.

Olukord ei tõota paraneda, tõenäoliselt võimendavad praegused muutused tööturul keskklassi probleeme lähikümnenditel veelgi. Juba praegu on näha, et keskmise sissetuleku teenimiseks ei piisa keskmisest oskustasemest, keskklassi kuuluvad peamiselt keskmise ja kõrgema oskustasemega inimesed. Asi ei olegi niivõrd selles, et keskmist oskustaset eeldavad töökohad oleksid väiksema palgaga, vaid neid on järjest vähem (OECD Skills Outlook). Veelgi enam, ühte kuuest keskmise sissetulekuga töökohast ähvardab OECD riikides automatiseerimine, mis toob kaasa töötuse kasvu ja vajaduse enam ümber õppida.

Samal ajal, kui rikas läänemaailm on keskklassi pärast mures, on maailma jõukus üha enam jõudmas Aasiasse, kus keskklassi osatähtsuse suurenemine on paljuski hiljutine trend. Kas läänemaailma keskklassi kuldsed ajad on läbi?