Rahandusministeeriumis 20. juunil tutvustatud täiskasvanute rahatarkuse uuring näitab, et kõigist vanusegruppidest hindavad oma finantskirjaoskust kõrgeimaks just nooremad inimesed – 20 kuni 29-aastased, kelle seas on iseseisva eluga alustades rahaasjade planeerimine saanud normiks.

Rahandusminister Mart Võrklaeva sõnul on rõõmustav, et Eesti elanike hoiakud igapäevaste rahaasjadega toimetamisel on viimastel aastatel tublisti muutunud. “Andmed näitavad, et raha planeerimine, haldamine ja kasutamine on saanud mõtestatud ja teadlikuks tegevuseks,” märkis minister. “Eriti hea meel on, et rahatarkus näib toimivat ja annab tulemusi noorte puhul – see on olnud viimastel aastatel üks meie suuri sihte. Siinkohal aitäh kõigile, kes on võtnud südameasjaks seda tarkust nii koolis kui mujal noorteni viia!”

“Noored on üldjuhul aktiivsed uute lahenduste kasutajad ja ka investeerijad, eks see toetab nende hinnangut oma finantskirjaoskusele,” sõnas raporti üks koostajatest, Kantar Emori uuringuekspert Kaisa Esko. “Seejuures on huvitav, et kui 20-29-aastased on kõigist vanusegruppidest andnud oma finantskirjaoskusele kõrgeima hinnangu, siis 18-19-aastased on seda hinnanud madalaimaks. See näitab, et suur muutus toimub just kahekümnendates, kui astutakse iseseisvalt finantsmaailma ja vastutatakse enda rahalise heaolu eest,” tõi Esko välja.