Eesti Panga üks pikemaajalisi eesmärke on valmistada Eesti maksekeskkond ette uute üleeuroopaliste makselahenduste kasutusele võtmiseks. Nende hulka kuulub ka digieuro. Peame vajalikuks, et inimestel oleks ostude eest maksmiseks ja kaupmeestel kaupade-teenuste müümiseks sularaha ja kaardimaksete kõrval veel vähemalt üks praegusest kaardimaksete taristust sõltumatu digitaalne makselahendus.

Digieuro võimaldaks maksta otse nutitelefonist või maksekaardilt ning oleks sarnaselt sularahale kasutatav ka ilma internetiühenduseta. Digieuro sobiks varulahendusena olukorda, kus pangateenused on ajutiselt katkenud ning siis saaks sarnaselt sularahale teha digieuroga ilma võrguühenduseta makseid inimeste vahel ja ka müügikohas.

Digieuro ettevalmistamise projekt kestab, äsja ilmus järjekordne vahearuanne. Käimas on põhjalikud kasutaja-uuringud ning dialoog tarbijate, kaupmeeste ja pankadega Euroopa erialaliitude kaudu. Seda selleks, et oleks võimalik digieuro süsteemi ja lahenduse ehitamisega alustada niipea, kui poliitiline tellimus paigas. Paralleelselt käimasolev õigusraamistiku loomine paneb paika poliitilise tellimuse Euroopa autonoomiat ja digitaalsete maksete kerksust suurendava avaliku teenuse – digiajastu sularaha – loomiseks, mille saab salvestada nutitelefoni või maksekaardile ja kasutada ka siis, kui ei ole ühendust pankade makseteenustega.

Kaupmeeste Liidu andmete järgi tasutakse Eestis ostude eest sularahas 30% ja ülejäänud 70% makstakse kaartidega. Kaardimaksete tegemisel aga sõltume süsteemidest, mis asuvad väljaspool Euroopat, eeskätt USAs. E-oste tehes kasutatakse pangakaarti ja välkmaksena pangakontolt maksmist peaaegu võrdselt. Sellist makselahendust, mis põhineks Euroopa taristul ja võimaldaks soodsamaks kaubelda globaalsete kaardiskeemide tasusid, täna veel ei ole. Digieuroga see tekiks lisaks kaupmeeste vaatest positiivsele survele kaardimaksete vastuvõtmise tasude alandamise suunas. Peale selle hoiame Eesti Pangas digieuro ettevalmistustes erilist fookust kriisivalmidusel. Töö käib ELi digieuro regulatsiooni ja makselahenduste reeglistikega, et need ei takistaks digieuro kasutamist näiteks makse- ja/või sularahateenuste katkestuste korral ning et digieurot saaks kasutada varulahendusena, kui pank vajab makseteenuste katkestuse korral tavapärase toimimise taastamiseks natuke rohkem aega.

Oleme euroala keskpankade ringis kokku leppinud strateegilise sihi, et uute üleeuroopaliste makselahendustega peaks saama kasutada pangakontode vahelisi välkmakseid ja tulevikus digieurot, mis garanteeriks, et nende lahendusega saaks kaupade-teenuste eest tasuda ühtmoodi kogu euroalal.

Näide. Äsja käivitasid Prantsusmaa, Saksamaa ja Belgia välkmaksetel põhineva uue makselahenduse Wero, mille eesmärk on saada oma eraldiseisva digirahakotiga üleeuroopaliseks lahenduseks. Hetkel on võimalik lahendust kasutada makseteks inimeste vahel ning lähiaastatel nii maksmiseks poes kohapeal kui ka e-kaubanduses. Sisuliselt tähendab see, et Prantsusmaa, Saksamaa ja Belgia pangad on juba võtnud kasutusele makselahenduse, millega nad pakuvad inimestele ja kaupmeestele Euroopa alternatiivi globaalsetele ja Euroopa-välisest taristust sõltuvatele kaardimakseskeemidele. Topeltinvesteeringute vältimiseks kujundab eurosüsteem digieuro maksete algatamise ja vastuvõtmise võrgustiku reeglid ja standardid (ka need, mida hakkavad kasutatama makseterminalid kauplustes ja e-poodides), taaskasutades nii palju kui võimalik juba olemasolevatel Wero-laadsetel välkmaksetel põhinevate lahenduste omi.

Kuidas sobituks digieuro tänasesse maksekeskkonda?

• Digieurost saab seaduslik maksevahend, mis annab inimesele kindluse, et ta saab teha digitaalseid makseid ühtmoodi kogu euroalal. Enam pole vaja muretseda, kas pood tema rahakotis olevat deebet- või krediitkaarti aktsepteerib või millist makselahenduse äppi (näiteks Apple Pay, PayPal) nutitelefonis just selle konkreetse makse tegemiseks kasutama peab. Kaupmeestele, kes juba erinevaid digitaalseid makseid aktsepteerivad, saab digieuro vastuvõtmine kohustuslikuks. Digieuro teenuseid aga vahendab inimestele ja kaupmeestele kodupank või kliendi valitud makseteenusepakkuja sarnaselt sellega, nagu praegu saab inimene sularaha panga kaudu.
• Digieuro kasutamine hakkab inimestele olema tasuta. Ka kaupmeestele on hea uudis, et praeguste kaardimaksetasudega võrreldes on põhjust oodata konkurentsivõimelisi ja senisest soodsamaid teenustasusid – need põhimõtted täpsustatakse ELi õigusraamistikuga. Soodsamate tasudega maksete vastuvõtmise lahendus pakuks valikuvõimaluse ka neile kaupmeestele, kelle jaoks täna tundub digitaalsete maksete aktsepteerimine veel liiga kallis.
• Pankade jaoks ei kaasne digieuro vahendamisega ei makseskeemi tasusid ega maksete töötlemise tasusid. Avaliku teenuse ja taristu pakkujana hakkaks neid kulusid kandma eurosüsteem ehk euroala keskpangad, sh Eesti Pank. Lisaks on plaanis eurosüsteemi kuludega ehitada ka digieuro makselahenduse rakendus nutitelefonidele, mis võimaldab pangal selle külge ühendada inimeste pangakontod, nii nagu täna tehakse kaardimaksetega näiteks Apple Pay puhul.
• Digieuro suurendaks makseteenuste pakkumisel konkurentsi. Kaupmeestel tekib võimalus valida digieuro vastuvõtmiseks häid tingimusi pakkuv teenusevahendaja tervelt euroalalt, sest teenus toimib kõikjal ühtmoodi. Samamoodi saaksid Eesti pangad ja makseteenuse pakkujad laieneda oma digieuro vastuvõtmise teenuse ja digipanganduse teenustega hõlpsamalt ka Eestist väljaspool.
• Digieurot aktsepteerivad makseterminalid kauplustes ja e-poodides oleks justkui avalik taristu, mida saaksid kasutada ka erasektori makselahendused. See tähendab, et näiteks Hispaania (Bizum) või Prantsusmaa (Wero) välkmakselahendusega võiks tulevikus saada maksta kõikjal, kus digieurot aktsepteeritakse, kas või Võhmas.
• Digieurost saaks kaardimaksete kõrval nii-öelda täiendav rööpapaar maksete tegemiseks. Digieurod saab salvestada etteantud maksimaalse limiidi ulatuses nutitelefoni või siis maksekaardile ning kasutada maksete tegemiseks inimeste vahel ja müügikohas ka ilma võrguühenduseta, nagu sularaha. See tagab suurema toimekindluse ka sellisel juhul, kui kommertspankade teenused on näiteks küberrünnakutega halvatud. Eraldiseisev digieuro kukkur töötab ka ilma kommertspanga IT-süsteemideta või rahvusvaheliste kaardiskeemide taristuta.
• Digieuro kaitseb ka kasutaja privaatsust. Kui digieuro on salvestatud nutitelefoni ja seda kasutatakse ilma võrguühenduseta, on maksed niisama privaatsed kui sularahamaksed. Internetiühenduseta makse info jääb ainult kasutaja nutitelefoni ja seda pangad ei näe. Ka tavaolukorras on digieuro maksed privaatsemad kui kaardimaksed ja tavalised pangaülekanded, sest võrguühendusega digitaalse makse infot näevad ainult maksja pank ja saaja pank, erinevalt praegusest olukorrast, kus info on ka nähtav kaardi- ja välkmaksete süsteemide haldajatele.

Eesti Pangas osaleme aktiivselt koos rahandusministeeriumiga digieuro jaoks vajaliku Euroopa õigusraamistiku loomises ning digieuro makselahenduse reeglistiku paikapanemises. Pöörame ekstra tähelepanu sellele, et digieurot saaks kasutada ka varulahendusena olukordades, kus pangateenused on katkenud ning pankadel on vaja aega oma teenuste taastamiseks. Euroopa Keskpank katsetab erinevaid võrguühenduseta digieuro võimalusi ja Eesti Pangas anname oma panuse sellesse, et euroala digivääring saaks igati kriisikindel.