Euroopa Andmekaitsenõukogu 28. jaanuaril 2020 vastuvõetud videojälgimise juhis nutikatele ja traditsioonilistele kaameratele muutis senist arusaama biomeetrilistest isikuandmetest, kuid põhimõttelisi muudatusi see kaamerate kasutamise reeglitesse ei ole toonud.

Uue biomeetria käsitluse järgi kuuluvad biomeetria andmete (eriliigilised andmed) hulka nii inimese kohta saadud unikaalne info ilma tema isikut nimeliselt tuvastamata kui ka biomeetria töötlemisest saadavad koodid ehk räsi. Varem käsitleti sedasorti andmeid tavaliste isikuandmetena.

Kõik Euroopa ettevõtted ja asutused, kes kasutavad näiteks sõrmejäljelugejaid hoonesse sissepääsul, tööaja arvestamiseks või biomeetria tuvastamise programmi videojälgimises, peavad arvestama, et ilma inimese nõusolekuta on tema biomeetria töötlemine ebaseaduslik, kui ei tule vastav luba siseriiklikust õigusaktist. Eestis on võimalik biomeetrilisi isikuandmeid töödelda ainult kindlate toimingute raames, näiteks on võimalik selliseid andmeid töödelda isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel toodud eesmärgil ja olukorras.

Kui aga kaamerat kasutatakse ilma biomeetriat tuvastava programmita, siis suures osas ei ole uus Euroopa videojälgimise juhis midagi põhimõttelist muutnud. Näiteks kliendi- ja töösuhete raames ütleb jätkuvalt juhis, et kaameravalve ei ole aktsepteeritav näiteks dušši- või riietusruumides ning samuti tualettides, sest ettevõtja õigustatud huvi nendes olukordades ei kaalu üles inimeste õigust privaattoiminguteks. Samas, kui ettevõtjal tuleb kaitsta inimeste elusid või vara kõrgema riskiga olukordades, siis on kaamera kasutamiseks õigustatud huvi koos andmekaitse reeglite täitmisega õigusliku alusena aktsepteeritav, kui on tehtud kaalutlusotsuse eelduseks olev nõutud analüüs.

Kaameravalve biomeetriat tuvastava programmiga nõuab eriseaduse sätet.

Euroopa Andmekaitsenõukogu vastuvõetud videojälgimise juhis (inglise keelsena).