Isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) järgi peab isikuandmete töötlemiseks olema sobiv õiguslik alus. Üheks õiguslikuks aluseks, mis ettevõtetel sageli küsimusi tekitab, on õigustatud huvi (legitimate interest).
Mitmed ettevõtted on küsinud, et millised ikkagi on need isikuandmete töötlemise juhtumid, mil õigustatud huvile tugineda saab. Samuti seda, et mida kujutab endast nn “kaalumisotsuse” tegemine.
GDPR ei anna ammendavat loetelu juhtudest, mil tuleb just õigustatud huvile tugineda. Õigustatud huvile tuginemist tuleks kaaluda siis, kui muud õiguslikud alused (eelkõige isikuandmete töötlemine andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks või andmesubjekti nõusolek) antud olukorras ei sobi.
See lugu on PRO tellijatele.
Logi sisse või vormista tellimus:
- Ligipääs PRO portaalidele (RMP, Äri, DigiPro, Rikas ja E-kaubandus).
- Üle 2000 raamatupidaja tööks vajaliku jooksvalt ajakohastatud tööriista, juhendi ja nõuande (sealhulgas üle 50 abitabeli).
- RMP toimetuse korraldatud koolitustele soodustus vähemalt 25 eurot.
- Ligipääsu Geeniuse seitsme teemaportaali tasulisele sisule.
- Ajakirjade Autoleht, Autoleht Ekstra ja Digi artiklite lugemisõigust veebis.
- Ajakirja Digi paberväljaannet. Selle saamiseks saada palun oma aadress aadressile telli@geenius.ee. Paberajakirja saad tellida ainult Eesti aadressile.
Tellija andmed
Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.
