1. Kas FIE võib maksta maksuvaba päevaraha isikule, kellega ei ole sõlmitud töölepingut?

Töölepingu seaduse § 51 kohaselt on tööandjal õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise asukohta ning tööandja on kohustatud töötajale maksma töölähetuse aja eest päeva-, korteri- ja sõiduraha.

Seega ei saa füüsilisest isikust ettevõtja maksta isikule, kellega ta ei ole sõlminud töölepingut päevaraha, mida vastavalt tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 13 lg 3 p 1 saaks Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäärades käsitleda saaja maksuvaba tuluna.

FIE ei saa ka endale maksta maksuvaba päevaraha.

2. Kuidas peab FIE kajastama pankrotivarasse tagastatud summa?

Juhul kui kohus tunnistas kehtetuks võlgniku (FIE) poolt rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale (FIE kliendile, kellele kuulutati pankrot), siis kohtu poolt FIE-le esitatud kohtunõude alusel pankrotivarasse tagastatud rahasumma võib kanda ettevõtluskuludesse ning näidata deklaratsiooni vormi E real 2.11 (muud kulud).

Pankrotivarasse tagastatud summa võrra suurendatakse ettevõtluse kulusid ning sellega vähendatakse maksustatavat tulu, mitte aga ei vähendata laekunud tulusid.

3. FIE on võtnud alates 01.01.200X erikontona kasutusele enne 01.01.2001 avatud pangakonto, millel oli 01.01.200X seisuga ettevõtlusega seotud ja mitteseotud raha. 03.01.200X kandis ta kontolt ära ettevõtlusega mitteseotud summa, jättes erikonto alguse seisuks 3000 krooni ettevõtlusega seotud raha. Kas selliselt avatud erikontot käsitletakse maksustamisel erikontona?

Antud juhul saab maksustamisel käsitleda nimetatud pangakontot erikontona alates 04.01.200X, mitte aga alates 01.01.200X, sest ajavahemikus 01.01 – 03.01.200X oli pangakontol ka ettevõtlusega mitteseotud rahasumma. Maksustamisperioodi alguse erikonto seisuks võetakse 3000 krooni, mis lahutatakse konto seisust maksustamisperioodi lõpul. Maksumaksja teatab erikonto andmed tuludeklaratsiooni esitamisel vormil E ning erikonto avamisest eraldi teatada pole vaja.

4. Suulisel kokkuleppel oma tööandjaga on töötajal õigus töövälisel ajal sorteerida ehitusjäätmeid ja viia leitud metallijäägid iseseisvalt oma transpordiga EMEX-isse ning metalli müügist saadud raha jätta endale. Kas sarnase tegevuse jätkamisel võib saadud tulu deklareerida kasuna vara võõrandamisest või peab looma firma või olema füüsilisest isikust ettevõtja ning millised dokumendid peab lisama tuludeklaratsioonile?

Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest. 

Küsimuses esitatud andmetest nähtub, et eraisikuna kogutakse ja müüakse süstemaatiliselt metallijäätmeid, tehakse transpordikulusid, saadakse tulu, mis ilmselgelt viitab eraisiku ettevõtluse tunnustele (tegutsemise kestvus, tulude saamisega seotud kulud, kavatsus kasumit teenida jne). Sellest tulenevalt on maksustamise seisukohast tegemist ettevõtlusest saadud tuluga, mis kuulub maksustamisele kui ettevõtlustulu. Eraisik võib omal äranägemisel teostada oma ettevõtlust kas füüsilisest isikust ettevõtjana või äriühingu kaudu.

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 18 lg 1 kohaselt on füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, keda ei kanta äriregistrisse, kohustatud enne tegevuse alustamist end registreerima Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses.

Täiendavaid dokumente esitatakse maksuhalduri nõudmisel, mistõttu tuludeklaratsioonile neid lisada pole vaja.

5. Kas on vajalik teatada FIE ettevõtluse peatamisest ja mis kaasneb ettevõtluse peatamisega?

MKS § 23 lg 3 kohaselt on maksuhalduri juures registreeritud ja äriregistrisse kantud FIE-l õigus Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule  struktuuriüksusele tegevuse peatamisest ette teatada kirjaliku avaldusega, märkides avalduses ajavahemiku, millal ettevõtlus peatatakse. 

FIE poolt avalduses märgitud ajavahemikus, millal ettevõtlus on peatatud, ei loeta isikut maksustamise seisukohast füüsilisest isikust ettevõtjaks ning peatatud ettevõtluse ajal ei ole vaja maksta tulu- ega sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Seni kuni FIE ei ole oma ettevõtlust peatanud, säilivad tal kõik maksuseadustes FIE-le ettenähtud kohustused, sealhulgas tulu- ja sotsiaalmaksu avansiliste maksete kohustus.

Kuna TuMS § 14 lg 1 kohaselt maksustatakse ettevõtlustulu olenemata selle laekumise ajast, siis ka ettevõtluse peatamise ajal laekunud ettevõtlustulu võetakse maksustamisel arvesse. Ettevõtluse peatamise ajal tehtud kulutusi ettevõtlustulust maha ei arvata, sest kui võtaksime arvesse ka ettevõtluse peatamise ajal tehtud kulutused, siis oleks ettevõtluse tulude ja kulude käsitlus sama, mis ettevõtluse jätkamisel ning ettevõtluse peatamine kaotaks oma mõtte.

Samas peab arvestama, et kui FIE tegevus on peatatud rohkem kui 12 kuud, loetakse vara, mille soetamismaksumus on kantud ettevõtluse kuludesse, isiklikku tarbimisse võetuks ning ettevõtlustulule lisatakse vara turuhind. Vastavalt ravikindlustuse seaduse § 10 lõikele 4 peatub ravikindlustuskaitse kahe kuu möödumisel ettevõtluse peatamisest Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele teatamisest. Maksu- ja Tolliamet on kohustatud teatama Haigekassale ettevõtlusega tegelemise peatamisest kümne kalendripäeva jooksul. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt ei kohaldata lõikes 4 sätestatut ettevõtluse peatamise korral ajaks, millal kindlustatud isikul on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist.

Sama sätte lõike 5 kohaselt pärast peatamist ettevõtluse jätkamisel isiku poolt on Maksu-ja Tolliamet kohustatud esitama haigekassale ettevõtluse peatamise lõpetamise andmed kümne kalendripäeva jooksul. Andmete saamisel jätkub kindlustuskaitse ilma ooteajata.

6. Kuidas toimub FIE ettevõtluse lõpetamisest teatamine?

Ettevõtluse lõpetamisest teatamine oleneb sellest, kas FIE on registreeritud Maksu- ja Tolliametis või kantud äriregistrisse. 

MKS § 23 lg 1 kohaselt on FIE kohustatud oma tegevuse lõpetamisest teatama Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele viie tööpäeva jooksul tegevuse lõpetamisest kirjaliku avaldusega. Lõpetamise registrikanne tehakse isiku poolt avalduses märgitud kuupäeva seisuga. Kui avalduses märgitud kuupäev on saabunud varem kui viis tööpäeva tagasi, tehakse registrikanne teatamise kuupäeva seisuga.

Äriregistrist kustutatakse FIE tema avalduse alusel. Käibemaksukohustuslasest FIE peab enne äriregistrist kustutamise avalduse esitamist taotlema enda kustutamist käibemaksukohustuslaste registrist.

Ettevõtluse lõpetamisel loetakse vara, mille soetamismaksumus on kantud ettevõtluse kuludesse isiklikku tarbimisse võetuks ning ettevõtlustulule lisatakse vara turuhind. Samas kui FIE on faktiliselt sunnitud ettevõtluse lõpetama, kuid ei esita avaldust maksuhaldurile tegevuse peatamise või lõpetamise kohta või avaldust äriregistrist kustutamiseks, siis on tal kohustus jätkuvalt maksta tulu- ja sotsiaalmaksu avansilisi makseid.

Vastavalt ravikindlustuse seaduse § 5 lõikele 3 lõpeb FIE kindlustuskaitse kahe kuu möödumisel Maksu- ja Tolliametile või äriregistrile ettevõtlusega tegelemise lõpetamise kohta teatise esitamisest. Maksu-ja Tolliamet on kohustatud teatama Haigekassale ettevõtlusega tegelemise lõpetamisest kümne kalendripäeva jooksul.

7. Kuidas peab füüsiline isik, kes ei ole registreeritud FIE-ks kajastama oma tulu füüsilise isiku tuludeklaratsioonis, kui tulu on tekkinud teenuse osutamisest teistele isikutele?

Kuigi antud juhul ei ole füüsiline isik registreeritud FIE-na, võib temale tulu tekkimine teenuse edasimüümisest teistele isikutele viidata füüsilise isiku ettevõtluse tunnustele (nt tegutsemise kestvus, kavatsus kasumit teenida jne), mistõttu saadud tulu tuleb deklareerida füüsilise isiku ettevõtlustuluna deklaratsiooni vormil E. 

Vastavalt MKS § 18 lg 1 p 3 on füüsilisest isikust ettevõtja, keda ei kanta äriregistrisse, kohustatud enne tegevuse alustamist registreerima ennast Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses.

Ainult äriregistrisse kantud või Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja võib teha oma ettevõtlustulust tulumaksuseaduse 6. peatükis lubatud mahaarvamisi.
(TuMS § 14 lg 2 ja 5)

8. Füüsilisest isikust ettevõtja võib olla iga füüsiline isik, sealhulgas ka alaealine vähemalt 15-aastane isik, kellele on vanema nõusolekul antud õigus tegeleda majandustegevusega. Kas "vanema nõusolekul antud õigus" tähendab vanema lihtkirjalikku või notariaalset nõusolekut või peab alaealise FIE-ks registreerimise kohus laiendama alaealise teovõimet? Kas alaealine FIE saab end registreerida ka äriregistris?

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TSüS) § 9 kohaselt võib kohus vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimet laiendada, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab. Sellisel juhul otsustab kohus, milliseid tehinguid võib alaealine iseseisvalt teha. 

Seadus võimaldab alaealise piiratud teovõimet laiendada ka tema seadusliku esindaja, sh vanema nõusolekul.

Kuna FIE-l võib tekkida ka vajadus sõlmida erinevaid tehinguid, siis juhime tähelepanu, et TSüS § 11 sätestab piiratud teovõimega isiku mitmepoolse tehingu õiguslikud aspektid.

Vanema nõusolekul antud õigus tegeleda majandustegevusega tähendab seda, et lapsevanem annab lihtkirjaliku nõusoleku vähemalt 15-aastase alaealise ettevõtlusega tegelemiseks ning selle nõusoleku alusel maksuhaldur registreerib alaealise füüsilisest isikust ettevõtjaks.

Äriseadustiku § 3 lg 2 kohaselt kantakse füüsilisest isikust ettevõtja äriregistrisse tema nõudel. Füüsilisest isikust ettevõtja tuleb kanda äriregistrisse, kui ta on maksukohustuslasena registreeritud Maksu- ja Tolliametis vastavalt käibemaksuseadusele. Täpsemat informatsiooni füüsilisest isikust ettevõtja äriregistrisse kandmise kohta saab äriregistrist.

9. Kas FIE erikontona kasutusel oleval arvelduskontol võib olla deposiitkonto arvelduskontol (erikontol) olev raha hoiustamiseks kõrgema intressiga?

Tulumaksuseaduse (TuMS) § 36 lg 7 kohaselt võib äriregistrisse kantud või Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja residendist krediidiasutuses või mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaalis avada ühe erikonto. Oleme seisukohal, et erikonto vastab TuMS-ga sätestatud tingimustele ka siis, kui isikul on erikontona kasutusel oleva arvelduskontoga seotud deposiitkonto, millel ta hoiustab arvelduskontol (erikontol) olevat raha. Deposiitkonto all on mõeldud arvelduskontoga otseselt seotud allkontot, millel oleva rahasummaga ei saa iseseisvaid arveldusi teha ning mille kasutamise eesmärgiks on üksnes arvelduskontol oleva raha hoiustamine kõrgema intressi saamiseks. Kuivõrd erikonto kasv või kahanemine tuuakse tuludeklaratsioonis välja maksustamisperioodi alguse ja lõpu konto seisu vahena, siis tuleb deposiitkontot kasutades näidata vastavad konto seisud arvelduskonto ja deposiitkonto kogusummana.

Küsimustele vastused seisuga 17.01.2008