Aasta alguses jõustusid äriseadustiku muudatused, mis lihtsustavad osaühingu juhtimist ja võimaldavad loobuda varem kehtinud formaalsete nõuete täitmisest.
Nii osaühingu kui ka aktsiaseltsi juhatuse liikmetele ei ole kehtestatud enam piiranguid seoses elukohaga ning juhatuse liikme kandidaadiks seadmine ei sõltu isiku elukohast. Seega saavad ühingud tagasi kutsuda need juhatuse liikmed, kes olid valitud juhatusse pelgalt elukohanõude täitmiseks, kuid kes ei võtnud ühingu juhtimisest osa.
Erinevalt varasemast valitakse osaühingu juhatuse liige nüüd tähtajatult (aktsiaseltsi juhatuse liikmed valitakse endiselt kindlaks tähtajaks). Kui soovitakse juhatuse liikme ametiaega piirata, tuleb tähtaeg põhikirjas määrata.
Tähtajalisteks tuleb pidada kõigi enne 1. jaanuari 2011. a valitud juhatuse liikmete volitused. Volituste muutmiseks tähtajatuks tuleb juhatuse liikmelt saada nõusolek, et ta soostub olema osaühingu juhatuse liige tähtajatult. Muuta tuleb ka osaühingu põhikirja, kui seal on määratud juhatuse liikme ametiaeg tähtajaliselt.
Pikka aega oli äriseadustikus sätestatud osaühingutele kohustus moodustada nõukogu, kui ühingu osakapital oli üle 25 000 euro ning ühingu juhatuses oli vähem kui kolm liiget. Selline nõue tekitas olukorra, et ühing oli sunnitud moodustama nõukogu või valima kolmeliikmelise juhatuse, mille järele tegelikult polnud vajadust.
Praeguseks on kõnealune nõue äriseadustikust kaotatud, seetõttu saavad osanikud nõukogust loobumiseks muuta ühingu põhikirja, jättes sellest välja nõukogu, või kutsuda tagasi üksnes formaalsete nõuete täitmiseks valitud juhatuse liikmed, kes tegelikult ei osale ühingu juhtimises.
Soovitatav on osaühingu juhtorganite koosseisud üle vaadata, et muuta ühingu juhtimine võimalikult lihtsaks ning ühingu vajadusi arvestavaks.
