Tänapäeva rahvusvahelises ärimaailmas tundub võõrkeelte mitteoskamine mõeldamatu. Inglise keel on küll endiselt lingua franca, ometi näitavad arvukad uuringud, et edukam on see ettevõte, kes teeb äri kohalikus keeles. Keelebarjääri ja sellest tuleneva puuduliku kommunikatsiooni tagajärjel kaotavad Euroopa ettevõtted ühtekokku miljardeid eurosid aastas. Korrektne keel on vältimatu osa heast müügitööst. See võimaldab sihtgrupiga efektiivsemalt suhelda ning aitab suurendada toote või teenuse usaldusväärsust.

Ometi näeb keskmine Eesti ettevõtja professionaalset tõlketeenust pigem kuluna, mis ettevõttele midagi sisse ei too. Nii jääbki tootekataloogi või lepinguteksti tõlkimine tihtipeale sekretäri või müügimehe ülesandeks. Mõistagi ei pea iga keeleküsimusega tõlkebüroo poole pöörduma, aga üha rahvusvahelisemaks muutuva ning tiheneva konkurentsiga äritingimustes tasub mõelda, milliseid tekste sobib tõlkida ise ning millal tasuks pöörduda professionaali poole.

Mis on tõlkimine ja kes on kutseline tõlkija?

Arusaam, et tõlkimine on samuti elukutse nagu raamatupidamine või õigusteaduski, ei ole Eestis veel kuigi levinud. Pigem võrreldakse tõlkimist teises keeles trükkimisega. Tõlkimistki – nagu iga teist eriala – tuleb aga õppida, sest lihtsalt hea keeleoskaja ei pruugi veel olla hea tõlk ega tõlkija. Lisaks väga heale keeletundmisele peab tõlkija orienteeruma käsitletavas temaatikas ja selle oskussõnavaras, sihtkeele kultuuriruumis, samuti arvestama teksti eesmärgi ja sihtgrupiga. Niisamuti, nagu juriidiliste eelteadmisteta inimene ei ole pädev lepingut koostama, ei ole ta ka pädev seda tõlkima, sest valdkonda tundmata võib tõlkes nii mõndagi olulist kaduma minna. Tõlkebüroodes tõlgivad juriidilisi tekste nii õigus- kui ka tõlketeaduskraadi omandanud jurist-lingvistid. Kutseline tõlkija on omandanud niisiis vähemalt kaks elukutset – tõlkimise ja selle valdkonna, mille tekste ta tõlgib.

Millal ja miks pöörduda tõlkebüroo poole?

Tõlkebüroodes tõlgitakse iga päev väga erineva suunitlusega tekste rohkem kui 50 keelekombinatsioonis enam kui 30 teemal, seega ollakse võimelised leidma lahendus pea igale keeleküsimusele.

Tõlkebüroodes tõlgitavate tarbetekstide peamised väljakujunenud tõlkevaldkonnad on

• õigus (lepingud, volikirjad, seadused, määrused, kohtuotsused, avaldused ja tõendid);
• majandus ja pangandus (raamatupidamis- ja finantsdokumendid, kindlustus- ja kinnisvara-dokumendid, hankedokumendid);
• tehnika (seadmete kasutus- ja ohutusjuhised);
• turundus ja reklaam (kodulehetekstid, tootetutvustused, uudiskirjad);
• meditsiin (haiguslood, kliinilised uuringud, ravimite infolehed).

Vastupidiselt levinud eksiarvamusele, et tõlkebüroodes töötavad ainult filoloogid, tõlgivad nimetatud valdkondade tekste oma ala asjatundjad juristidest insenerideni. Kuna tõlkimine nõuab lisaks väga heale oskusterminoloogia tundmisele ka kohalike keele- ja kultuuritavadega arvestamist, tõlgib tõlkija võõrkeelest oma emakeelde. Tõlked loeb üle ka keeletoimetaja, kelle jaoks on sihtkeel samuti emakeel. Vajadusel töötavad tekstiga korraga mitu spetsialisti – näiteks meditsiiniseadme müügilepingut tõlgivad koostöös arst ja jurist – ikka selleks, et tagada parim kvaliteet.

Professionaalse tõlketeenuse tellimiseks on palju mõistlikke põhjuseid

• Korrektne tõlge annab konkurentsieelise ning suurendab ettevõtte usaldusväärsust. Hea tõlge on ettevõtte visiitkaart välisturul ning kindel osa efektiivsest müügitööst. Kui ettevõte soovib oma toodet või teenust müüa välismaal, tuleb tekstid lisaks tõlkimisele ka lokaliseerida ehk teisisõnu viia vastavusse kohalike keele- ja kultuuritavadega. Nii ei saa näiteks ühte ja sama tootetutvustuse tõlget kasutada reklaamiks ühtaegu nii Venemaal kui ka Eesti venekeelsete elanike jaoks. Samuti ei pruugi müügiteksti sõnastus, mis Eesti tarbijat kõnetab, mitte midagi öelda Saksa või Läti sihtgrupile. Sõnasõnalisest tõlkest ei piisa, sest keeled ja tavad on piirkonniti erinevad ning tõlkija peab sellest alati lähtuma. Tõlge peab olema tarbijale sama arusaadav ning täitma sama eesmärki kui originaal. Kutseline tõlkija oskab mõelda nagu lõpptarbija.
   
• Koostöös tõlkebürooga saavad parandatud ka originaali vead. Tõlkebüroo annab kliendile vajadusel tagasisidet ka originaalteksti kvaliteedi kohta. Valdkonnaspetsialistina töötab tõlkija paralleelselt tõlkimisega läbi lähteteksti sisu ning osutab alati selles esinevatele ebatäpsustele või lausa vigadele. Tuleb ette olukordi, kus tõlkimiseks saadetakse leping, mis on seadusega vastuolus, või tehniline kasutusjuhend, mille täpne järgimine oleks nii mõneski punktis kasutajale eluohtlik. Asjatundjana oskab professionaalne tõlkija näha seda, mille peale lihtsalt hea keeleoskaja ei pruugi tulla.

Tõlkebüroo organiseerib teile tõlked mitmesse keelde ning pakub tõlkeprotsessi toetavaid lisateenuseid. Tihti vajavad ettevõtted tõlkeid mitmesse keelde korraga. Tõlkebüroo on teinud kliendi jaoks ära suure eeltöö, koondades erinevate valdkondade ning keelesuundade kutselisi tõlkijaid ja toimetajaid. Endast ja oma klientidest lugu pidav tõlkebüroo ei tegele kunagi vaid tõlketeenuse vahendamisega, vaid teeb tõlkekvaliteedi parendamise nimel järjepidevat tööd. Suur osa tõlgitavatest materjalidest – reklaambrošüürid, teenusetutvustused, seadmete kasutusjuhendid – vajavad tihtipeale tõlkejärgseid kujundus- ja trükitöid ning sedagi teenust pakuvad pea kõik tõlkebürood.

Mida pidada silmas tõlke tellimisel ja valminud tõlke kättesaamisel?

• Tekstimaht. Tõlketööd tellides on oluline silmas pidada, et kirjaliku teksti mahtu ei arvestata mitte füüsiliste lehekülgede arvu järgi, vaid sõna- või tähemärgipõhiselt. Enamik Eesti tõlkebüroosid hindab tõlketöö mahtu tähemärgipõhiselt, st 1 standardlehekülg = 1800 tähekohta koos tühikutega. Microsoft Wordis saab tekstimahu kindlaks määrata järgnevalt: Tools / Tööriistad > Word count / Sõnaarvestus > Characters with spaces / Märke (koos tühikutega).
  
• Hind. Tõlketöö hind kujuneb valmistõlke tähemärkide arvu põhjal. Seetõttu tasub teada, et paljud keeled pikenevad tõlkimise käigus. Näiteks eesti keelest saksa või vene keelde tõlkimisel võib tekstimaht grammatiliste erinevuste tõttu suureneda lausa 25%. Enamik tõlkebüroosid kasutab spetsiaalset tõlketarkvara, mis talletab tõlketekstid tõlkemällu. Kui tellite tõlkebüroost pidevalt tõlget sarnastele tekstidele ühel ja samal keelesuunal, siis täieneb tõlkemälu üha ning tõlkebüroo saab kliendile tekstikorduste arvelt soodsamat projektihinda pakkuda. Tõlkeabiprogramm ei ole siiski masintõlkerakendus nagu Google ega tee tõlkija eest tööd ära. Ometi võidavad tõlketarkvarast mõlemad osapooled – tõlkija jaoks lihtsustab see tööd, kliendi jaoks kiirendab tõlkeprotsessi, vähendab tõlkekulusid ning aitab säilitada terminoloogilist ühtsust. Alati on mõistlik küsida eelnevat hinnapakkumist, mis tagab mõlemale osapoolele kindlustunde.
   
• Tähtaeg. Ettevõttel on tihtipeale vaja tõlget väga kiiresti. Ühe tõlkija tõlkejõudlus on keskmiselt 5–7 standardlehekülge tööpäevas, üks keeletoimetaja jõuab teha kuni 20 standardlehekülge tööpäevas. Tõlkimine on tekstiloome nagu kirjutaminegi. See nõuab aega ja teemasse süvenemist – esmalt loeb tõlkija tõlgitava teksti läbi, tutvub kliendi terminieelistuste ja kaasapandud viitematerjalidega, otsib vajadusel juurde abimaterjale ning alustab alles seejärel tõlketööga. Kuigi tõlkebürood püüavad võimaluste piires kliendi tähtajasoovile alati vastu tulla, on parima tulemuse nimel soovitatav aega võtta ning planeerida tõlketellimus võimalikult varakult. Lisaks kõigele võib tähtaega mõjutada teema spetsiifilisus või tõlkija töökoormus. Headel tõlkijatel on alati tööjärg ees.
   
• Viitematerjalid. Kuigi tõlkija on spetsialist, tunneb klient oma ettevõtet ja tegevusvaldkonda siiski kõige paremini. Kui ettevõttel on kindlakskujunenud keele- või terminieelistusi, tuleks need kindlasti koos tellimusega tõlkebüroole edastada. Vaid nii saab tõlkija nendega arvestada. Ka varasemad sarnased (tõlke)dokumendid ja muud viitematerjalid on tõlkijale suureks abiks ning aitavad järgida tekstide ühtset stiili ja keelekasutust.
   
• Tekstiformaat. Tõlkebürood võtavad vastu eri vormingus tekste. Tõlkimiseks võib saata nii Microsoft Office`i faile (Word, Powerpoint, Excel) kui ka elektrooniliselt mitteredigeeritavaid faile (PDF, JPG, HTML, Indesign). Iga tõlkebüroo juures töötavad tehnilised toimetajad-küljendajad, kes abistavad nii tekstituvastuse kui ka hilisemate kujundus- ja küljendustöödega.
   
• Eesmärk. Dokumendi tõlkesse saatmisel tuleks kindlasti täpsustada tõlketeksti eesmärk ja lugejaskond. Sellest, kas tekst on mõeldud lugemiseks spetsialistile või tavalugejale, sõltuvad tõlkija tehtavad keele- ja terminivalikud. Kui soovitakse tõlget vaid teksti mõistmiseks, pakuvad paljud tõlkebürood ka nn soodsamat tavatõlget, mis ei sisalda keeletoimetamist. Kui tõlge on mõeldud avaldamiseks laiemale lugejaskonnale, tuleks tekst kindlasti keeleliselt toimetada. Toimetaja veendub teksti keelelises korrektsuses, parandab vajadusel sõnajärge ja stiili ning teeb teksti kergemini loetavaks ja nauditavamaks.
   
• Tasuta proovitöö. Eesti tõlketurul tegutseb väga palju tõlkebüroosid ning selle tõttu varieerub ka tõlketeenuse hind. Kutseliste, sihtkeelt emakeelena kõnelevate tõlkijate haridus, eelnev töökogemus ning sellega tagatav teenuse kvaliteet määrab hinna ning tööd tellides oleks mõistlik järele uurida, kas küsitud summa eest teeb tõepoolest tööd spetsialist. Seetõttu oleks tarvilik sobiva tõlkepartneri otsinguil paluda tõlkebüroodel teha 1–2-leheküljeline tasuta proovitöö, et veenduda tõlgitud teksti sobivuses ja asjakohasuses.
   
• Konfidentsiaalsus. Suur osa tõlget vajavaid tekste on konfidentsiaalsed. Kutselised tõlkijad töötavad selliste dokumentidega iga päev ning tõlkebüroole töötades lasub neil kohustus mitte avalikustada tõlkimisel teatavaks saanud infot. Soovi korral võib klient sõlmida tõlkebürooga täiendava konfidentsiaalsuslepingu.
   
• Tagasiside. Tõlkimine on kliendi ja tõlkebüroo vaheline tihe koostöö, mida on tihti võrreldud rätsepatööga – tõlge valmib ainult ühe kliendi huve ja eesmärke silmas pidades ning seda ei ole võimalik teisele kliendile maha müüa. Kvaliteetse teenuse pakkumisest huvitatud tõlkebüroo teeb kliendiga koostööd, tunneb huvi kliendi terminieelistuste vastu ning ootab alati tehtud tööle tagasisidet. Selle kaudu on võimalik edasistes tõlketöödes üha enam kliendi eelistustega arvestada ja teenust parendada. Seetõttu on konstruktiivne tagasiside alati väga oodatud.

Pikemas perspektiivis toob professionaalse tõlketeenuse tellimine ettevõttele kuhjaga kasu. Hästi läbimõeldud tõlketeenuse kasutamine on igati tõhus investeering ettevõtte mainekujundusse. 

ÜLESKUTSE: RMP.ee toimetus otsib koostöös Sunny Galandrex Tõlkebürooga probleemseid võõrkeelseid raamatupidamise termineid. Loe lähemalt SIIT.