Eelmise aasta lõpus andis riigikohus lahendi [1], milles käsitles äriühingu äriregistrist kustutamise problemaatikat, täpsemalt seda, kuidas ja kelle algatusel on võimalik äriühingut äriregistrisse ennistada. Sellega seoses analüüsis riigikohus ka äriühingu kaebeõigust registrimenetluses. Kui varasemalt on riigikohus olnud seisukohal, et puudutatud isikul puudub registrimenetluses õigus kaevata kandemääruse peale, millega registripidaja rahuldab kandeavalduse, siis artiklis vaatluse alla tuleva kohtuotsusega laiendas riigikohus puudutatud isiku kaebeõigust oluliselt.
Äriühingu registrist kustutamise tähtaeg
Esmalt tuli kohtuotsuses käsitlusele küsimus, kas äriühingut võib registrist kustutada enne kohtu määratud tähtaega.
PankrS § 29 lõige 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 29 lõike 8 kolmanda lause kohaselt võib kohus õigustatud isiku taotlusel eelnimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni.
Kaasuse asjaolud olid järgmised. Maakohus tegi 13.11.2012 kohtumääruse äriühingu pankrotimenetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu. Kohus märkis kohtumääruses, et äriühing tuleb registrist kustutada nelja kuu möödumisel kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 26.01.2013, mistõttu oleks äriühingu võinud äriregistrist kustutada alles 27.05.2013, kuid ajutise halduri avalduse alusel kustutati äriühing registrist juba 20.02.2013, seega kolm kuud enne kohtu määratud tähtpäeva.
Kõnealust normi (PankrS § 29 lg 8) grammatiliselt tõlgendades tundub, et normi eesmärk on kehtestada tähtpäev, milleks hiljemalt peab äriühing olema äriregistrist kustutatud. Nii oleks normiga kooskõlas ka olukord, kus äriühing kustutakse registrist juba enne nimetatud tähtpäeva saabumist. Riigikohus on ka ise avaldanud, et PankrS § 29 lõikes 8 sätestatud tähtaja peamiseks eesmärgiks on anda pankrotihaldurile tähtaeg likvideerimisega seotud toimingute lõpetamiseks. Kuivõrd tegemist on tähtajaga, mille jooksul peab ajutine haldur tõmbama kokku pankrotimenetluse "otsad", tegema võlgniku varast väljamaksed, esitama töötukassale avalduse võlgniku töötajatele väljamaksete tegemiseks ja korraldama võlgniku äriregistrist kustutamise, siis tundub loogiline, et äriühingu võib vajalike toimingute teostamise järgselt registrist kustutada, ilma et peaks ootama kohtu määratud tähtpäeva saabumist.
Käsitletavas otsuses asus riigikohus aga seisukohale, et kui kohus on õigustatud isiku taotlusel likvideerimiseks ette nähtud tähtaega pikendanud, ei või puudutatud isikut registrist enne nimetatud tähtaja möödumist kustutada. Riigikohus viitas, et pankrotimenetluse raugemisel võlgniku registrist kustutamiseks kohtumäärusega ette nähtud tähtaeg võib olla ka selline tähtaeg, mille jooksul tuleb tagada juriidilise isiku säilimine registris.
Eeltoodu selgitamiseks võib tuua näite riigikohtu varasemast praktikast. Riigikohtu 12.12.2012 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-130-12 leidis käsitlust kaasus, kus maksuhaldur taotles kohtult PankrS § 29 lõike 8 alusel äriühingu likvideerimiseks ette nähtud tähtaja pikendamist põhjusel, et maksuhaldur on alustanud maksukorralduse seaduse (MKS) §-de 40 ja 96 alusel menetlust võlgniku maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks. Teatavasti on vastutusotsuse koostamise eeltingimuseks juriidilise isiku õigusvõime olemasolu. Nimetatud juhul oleks äriühingu ennetähtaegne äriregistrist kustutamine toonud kaasa olukorra, kus maksuvõla eest vastutavad juhatuse liikmed oleksid vabanenud oma vastutusest, kuivõrd MKS § 40 alusel tekkiv juhatuse liikme solidaarne vastutus äriühingu maksuvõla eest on olemuselt aktsessoorne ning lõpeb koos äriühingu õigusvõime lõppemisega.[2]
Eeltoodud eesmärgil pikendaski maakohus äriühingu äriregistrist kustutamise tähtaega, sätestades, et ajutine haldur on kohustatud võlgniku likvideerima ja kustutama äriregistrist pärast pikendatud tähtaja möödumist. Likvideerimistähtaja pikendamise eesmärgiks oli tagada äriühingu säilimine registris (st tema õigusvõime), mistõttu oleks äriühingu enne nimetatud tähtaega äriregistrist kustutamine olnud vastuolus tähtaja pikendamise eesmärgiga.
Käesolevas artiklis käsitletud riigikohtu otsusest tuleneb, et kohus võib õigustatud isiku taotlusel PankrS § 29 lõike 8 alusel äriühingu likvideerimiseks ette nähtud tähtaega pikendada, nähes muu hulgas ette, kas äriühing tuleb registrist kustutada teatud aja jooksul või alles pärast teatud aja möödumist. Eelnev sõltub eelkõige asjaolust, kas tähtaja pikendamise eesmärk on anda ajutisele haldurile lisaaeg likvideerimise jaoks vajalike toimingute lõpuleviimiseks või on pikendatud tähtaja eesmärk kindlustada teatud ajaks likvideerimisele kuuluva äriühingu õigusvõime. Eeltoodust sõltub omakorda, kas äriühingu võib kustutada registrist enne kohtu poolt kohtumääruses märgitud tähtpäeva, sest äriseadustiku (ÄS) § 33 lõike 5 kohaselt ei või registripidaja teha äriregistrisse kannet, kui avaldus kande tegemiseks on esitatud enne seaduses ette nähtud tähtaega.
Kuivõrd käesoleval juhul oli maakohus kohtumääruses märkinud, et äriühing tuleb registrist kustutada nelja kuu pärast alates kohtumääruse jõustumist, ei oleks äriühingut enne nimetatud tähtpäeva saabumist võinud äriregistrist kustutada.
Võimalused ekslikult registrist kustutatud äriühingu registrisse ennistamiseks
Ka käesolevas kaasuses oli maksu- ja tolliamet alustanud menetlust äriühingu maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks, mistõttu esitas Eesti Vabariik (MTA kaudu) maakohtule avalduse parandada ebaõige kanne ning kanda äriühing uuesti äriregistrisse. Maakohus rahuldas MTA avalduse ja ennistas äriühingu registrisse. Eeltoodu pinnalt tõusetus aga küsimus, kas äriühingut on üldse võimalik ennistada registrisse MTA avalduse alusel.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 593 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et kohus teeb registrisse kandeid üksnes seadusega selleks õigustatud isiku kandeavalduse või kohtulahendi alusel. ÄS § 33 lõike 1 kohaselt tehakse äriregistri kanne ettevõtja avaldusel, kohtulahendi alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Riigikohus on 26.04.2005 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 selgitanud, et kolmandate isikute avaldusi ettevõtja kohta äriregistrisse tehtud kannete muutmiseks ei saa lugeda kandeavaldusteks ja neil isikutel puudub õigus taotleda ka oma avalduse lahendamist kandeavaldusele ette nähtud menetluses. Vaid äriühingul endal on õigus esitada kandeavaldus äriühingu kohta äriregistrisse kantud andmete muutmiseks. Riigikohus viitas, et ka praegu ei olnud MTA avaldus kandeavalduseks ning selle alusel ei oleks saanud äriregistri kannet muuta.
Riigikohus lisas, et registrist kustutatud äriühingu ennistamine äriregistrisse ei toimu mitte kande parandamise menetluses, vaid see on võimalik üksnes seaduses sätestatud nn täiendava likvideerimise kaudu. Alused täiendava likvideerimise läbiviimiseks on seaduses sätestatud ammendavalt ning need on üsnagi piiratud. Näiteks osaühingu puhul näeb ÄS § 218 lõige 2 ette võimaluse ennistada osaühing registrisse juhul, kui ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud; ÄS § 218 lõike 3 järgi aga, juhul kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue osaühingu vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata ja tal ei ole võimalik oma nõuet muul viisil rahuldada, või kui osaühingut ei oleks võinud vaidluse tõttu nõude üle registrist kustutada.[3]
Siiski näeb seadus ka registripidajale ette võimaluse teha teatud juhtudel omal algatusel registrikandeid, ent nimetatud võimalus tundub olevat küllaltki piiratud. Näiteks kui registripidajale on saanud teatavaks, et ettevõtja kohta äriregistrisse tehtud kanne on mingil põhjusel ebaõige, teavitab registripidaja sellest ettevõtjat ning kui ettevõtja ei ole kahe nädala jooksul kande tegemisele või parandamisele vastu vaielnud, võib registripidaja teha vajaliku kande ise (ÄS § 61 lg 2). Näiteks olukorras, kus äriühing on kustutatud registrist registripidaja eksimuse tõttu, on registripidajal võimalik registrikanne ise parandada, teavitades sellest eelnevalt äriühingut, keda kanne puudutab. Riigikohus leidis, et kuna käesoleval juhul ei oleks MTA avalduse alusel saanud äriühingut äriregistrisse ennistada, toimis maakohus äriregistrisse kande tegemisel registripidajana ning kohtumäärust, millega maakohus äriühingu äriregistrisse ennistas, tuleb käsitleda just registripidaja omal algatusel tehtud kandemäärusena.
Äriühingu kaebeõigus
Kuna äriühingu registrisse ennistamine ei vastanud äriühingu huvidele, esitas ennistatud äriühing kandemääruse peale määruskaebuse. Alama astme kohtud asusid seisukohale, et ennistatud äriühingul puudus kaebeõigus. Nimelt sätestab TsMS § 599 esimene lause, et määruskaebuse võib esitada üksnes selliste kohtumääruste peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt. Eeltoodust tuleneb, et seadus ei näe ette võimalust kaevata nn positiivsete kandemääruste peale ehk kandemääruste peale, millega registripidaja otsustab kandemääruse rahuldada. Riigikohus leidis, et taoline kaebeõiguse piiramine ei riiva siiski tõhusa õiguskaitse põhimõtet, kuivõrd kande tegemist äriregistrisse saab taotleda üksnes äriühing ise, mistõttu ei saa äriühingu poolt esitatud avalduse rahuldamine kuidagi äriühingu huve rikkuda.
Eelnev peab paika olukorras, kus kandeavalduse on esitanud äriühing ise. Käesoleval juhul ei toimunud kande tegemine äriregistrisse aga mitte äriühingu avalduse alusel, vaid tegemist oli juhusega, kus registrit pidav kohus muutis registrisse kantud andmeid omal algatusel. Riigikohus leidis, et nimetatud olukorras tuleb äriühingule kaebeõigus TsMS § 599 teisest lausest, mis sätestab, et kohtu omal algatusel tehtud kande aluseks oleva määruse peale võib määruskaebuse esitada kandest puudutatud isik. Registrist (ekslikult) kustutatud ja sinna oma tahte vastaselt ennistatud äriühing on vaieldamatult TsMS § 599 teise lause mõttes puudutatud isik. Seega, kui varasemalt kehtis põhimõte, et nn positiivsete kandemääruste peale määruskaebust esitada ei saa, siis käesolevas lahendis tõi Riigikohus välja, et erandiks on olukord, kus kandemääruse (sh positiivse kandemääruse) on teinud registripidaja omal algatusel.
Käesolevas kaasuses esitas äriühing küll riigikohtule ennistamise peale määruskaebuse, ent määruskaebuse esitamise ajaks oli äriühing uuesti äriregistrist kustutatud. Artikli autorile jääb selgusetuks, mis põhjusel äriühing registrist kustutati, sest ÄS § 218 lõike 1 kohaselt ei või äriühingut kustutada registrist ajal, mil äriühing osaleb poolena käimasolevas kohtumenetluses. Viidatud normi eesmärk on vältida just n-ö tagaselja registrist kustutamisega kohtumenetluse nurjumist.[4] Kuivõrd äriühing oli äriregistrist kustutatud ning tema õigusvõime lõppenud, lõpetas riigikohus TsMS § 428 lg 1 punkti 5 kohaselt tsiviilasja menetluse.
Varasemas praktikas on riigikohus piiratud ulatuses tunnustanud registrist kustutatud äriühingu õigust vaidlustada enda registrist kustutamine, leides, et äriregistrist kustutatud äriühingul on õigus vaidlustada kustutamiskande aluseks olev kohtulahend, mis ei ole kustutamise ajaks jõustunud.[5] Kuivõrd käesoleval juhul ei olnud tegemist olukorraga, kus äriühing oleks soovinud vaidlustada oma registrist kustutamist, tuli menetlus TsMS § 428 lg 1 punkti 5 alusel lõpetada ning äriühingu määruskaebust polnud võimalik läbi vaadata.
Kokkuvõte
Isegi kui riigikohus oleks äriühingule taganud võimaluse kandemääruse vaidlustamiseks, ei oleks see käesoleval juhul olukorda muutunud. Seda eelkõige põhjusel, et kui riigikohus olekski kandemääruse tühistanud, ei muudaks nimetatu olematuks asjaolu, et äriühingu esimese registrist kustutamise ja ennistamise järgse registrist kustutamise vahele jäi pea neli kuud, mil äriühing oli registrisse kantud ning seega õigusvõimeline. Kehtib põhimõte, et juba tehtud kannet ei ole võimalik tagantjärele tühistada. Määruskaebuse alusel võib kohus tühistada üksnes kande aluseks oleva kandemääruse, kuid kanne jääb alles ning seda on võimalik muuta vaid uute kannete tegemisega. Olukorras, kus äriühing oli registrist kustutatud, kuid sinna ennistatud, ennistub tagasiulatuvalt ka tema õigusvõime — õigusvõimet ei loeta katkenuks ega ka tekkinud õiguseid ja kohustusi vahepealse registrist kustutamisega lõppenuks.[6] Perioodil, mil äriühing oli õigusvõimeline, koostas MTA ka vastutusotsuse. Kuna äriühing kustutati esmakordselt registrist enne kohtumääruses sätestatud tähtaega, toimis maakohus äriühingu registrisse ennistamisel seaduspäraselt.
Seega, ei päästa äriühingu juhatuse liiget võimalikust vastutusotsusest isegi äriühingu registrist kustutamine. Kui äriühing on äriregistrist seadusvastaselt kustutatud, on äriühing võimalik registrisse ennistada — olgu see siis äriühingu enda kandeavalduse või kohtulahendi alusel, registripidaja omal algatusel tehtud kande läbi või täiendavas likvideerimismenetluses võlausaldaja taotluse alusel. Mõneti selgusetuks jääb, kust jookseb registripidaja pädevuse piir kannete tegemiseks omal algatusel, ent kuivõrd ÄS § 61 lõike 3 kohaselt otsustab registripidaja vastuväite saamisel kande põhjendatuse üle kandemäärusega ning nimetatud kandemääruse peale (sõltumata kande sisust) on kandest puudutatud isikul õigus esitada TsMS § 599 teise lause kohaselt määruskaebus, puudub ilmselt oht, kus puudutatud isiku huvid võiksid saada seeläbi kahjustatud.
Artikkel on ilmunud Eesti Maksumaksjate Liidu ajakirjas MaksuMaksja 3/2015
[1] Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.11.2013 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-125-13.
[2] Riigikohtu 04.12.2009 kohtuotsus haldusasjas nr 3-3-1-75-09 (p 11).
[3] Aktsiaseltsi kohta on vastavad alused sätestatud ÄS § 318 lg-tes 2 ja 3.
[4] Riigikohtu 22.02.2012 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-11 (p 24).
[5] Riigikohtu 19.12.2012 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-12 (p 15).
[6] Riigikohtu 15.01.2007 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-06.
