Osast tulenevad varalised õigused kuuluvad osanikule ja seaduse järgi makstakse osanikule osa kasumist (dividende) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega (ÄS § 157 lõige 2).
Osanike kokkuleppel on võimalik aga sellest üldreeglist kõrvale kalduda ja anda osanikele erinevad (ebaproportsionaalsed) dividendiõigused. Sellised kokkulepped ei saa olla fikseeritud (üksnes) osanikelepingus (või muus võlaõiguslikus kokkuleppes), vaid peavad selgelt kajastuma ühingu põhikirjas (ÄS § 1541 lõige 1).
Ebaproportsionaalsus peab olema üheselt mõistetav
Mittevõrdelised dividendid on tavapärased näiteks olukorras, kus üks osanik on passiivne investor, kes ei osale ettevõtte juhtimises, ning teine osanik panustab aktiivselt oma aega ja energiat ühingu majandustegevusse. Sellisel juhul on regulatsioon põhikirjas tavapärane, kus hääleõigust teostavad osanikud küll nii, nagu seadusest tuleneb, kuid dividendi jaotus ei ole võrdeline osa suurusega (50:50), vaid ebaproportsionaalne ühe osaniku kasuks (näiteks 70:30).
Keelatud ei ole ka kokkulepped, kus kaldutakse seaduses ettenähtud proportsioonist kõrvale sellises ulatuses, et ühel osanikul dividendide saamise õigust sisuliselt ei olegi, samas kui teine osanik saab endale 100% dividenditulust. Sellised kokkulepped on tavapärased tähtajaliste õigustena, kus suurinvestor soovib n-ö eelisjärjekorras oma investeeringu tagasi saada ja seejärel toimub edasine dividendide jaotus üldistel alustel.
See, millises ulatuses, millisel osanikul on õigus dividenditulu saada, peab olema põhikirjas fikseeritud üheselt mõistetavalt. Olgu mittevõrdelise arvestuse aluseks koefitsient, matemaatiline tehe või lihtsalt määratletud protsendina, peab arvestamise alus olema põhikirjas sätestatud selgelt. Siiski ei piisa vaid põhikirjalisest kokkuleppest, et osanikele on võimalik tasuda dividende ebaproportsionaalselt ja seejärel asuda seda osanike otsuses täpsustama, kelle suhtes ja millises ulatuses erisus ikkagi kehtib (sealjuures igas järgmises otsuses võib-olla erinevalt).
Ebavõrdselt koheldava osaniku nõusolek
Kuivõrd põhikiri kinnitatakse asutamislepinguga, millega peavad nõus olema kõik osanikud, ei teki probleeme olukorras, kus ebaproportsionaalsus on ette nähtud juba osaühingu asutamisel ja kõigi osanike nõusolekul. Mis saab aga olukorras, kus ebaproportsionaalset dividendimakset ette nähtud ei olnud, kuid enamusosanik võtab ühel hetkel 2/3 häälteenamusega vastu otsuse muuta põhikirja viisil, mis näeb ette ebaproportsionaalsed dividendid ja välistab sellega ka näiteks teistele osanikele dividendiväljamakse?
Sellises olukorras on kohus asunud seisukohale, et kui eriõigused ei ole ette nähtud ühingu põhikirjas selle asutamisel, siis peavad põhikirja eriõiguste sisseviimisega nõustuma kõik need osanikud, keda vastava põhikirjamuudatusega ebavõrdselt koheldakse ja nimetatu tuleneb ÄS § 154 lõikest 1 (vt nt Tallinna ringkonnakohtu 09.11.2016 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16477).
Arvestama peab ka sellega, et kui ühel hetkel soovivad osanikud mõne osaniku suhtes kehtinud eriõiguse lõpetada, ei ole võimalik ka seda teostada pelgalt häälteenamuse teel. Põhikirja muutmine sellisel viisil eeldab ka selle osaniku nõusolekut, kelle suhtes eriõigus lõpetatakse (ÄS § 1541 lõige 2).
Ebaproportsionaalse dividendi õiguse kehtestamisel tasuks seega läbi mõelda, kas tegemist on üksnes tähtajalise kokkuleppega või kehtib kokkulepe mõne tingimuse saabumiseni ja vastavad eeldused ühemõtteliselt põhikirjas ka kajastada. Vastasel juhul võib ootamatult kujuneda olukord, kus proportsiooni muutmine on soodustatud isiku koostöö puudumise tõttu problemaatiline.
