Kriisiolukorras on sagenenud juhud, kui lepinguliste kohustuste täitmata jätmist või hilinemist põhjendatakse eriolukorra tõttu tekkinud vääramatu jõu ehk force majeure´ga, mis ei pruugi olla piisav põhjendus, hoiatab advokaadibüroo Hedman Partners advokaat Kati Pino.
Pino sõnul tuleb ettevõtjatel ka eriolukorras pidada meeles, et iga konkreetne lepingu rikkumine peab olema vääramatu jõuga tugevas põhjus-tagajärg seoses ning seos peab olema tõendatav. “Iga lepinguliste kohustuste täitmata jätmist või hilinemist ei saa põhjendada vääramatu jõuga. Samuti on kindlasti oluline eristada tavalist äririski vääramatust jõust,” tõi Pino välja.
Pino sõnul on levimas praktika, et rikkumiste ilmnemisel nõuavad Eesti ettevõtjate välismaised partnerid eriolukorra tõendamiseks valitsusasutuste tõendeid või tunnistusi force majeure´i esinemise kohta.
Näiteks Hiina valitsus väljastas koroonaviiruse suurima puhangu ajal ettevõtetele vääramatu jõu sertifikaate, mis tõendavad, et riigis valitsenud erakorralise olukorra tõttu võib lepingurikkumist pidada vabandatavaks. Sama teed on täna läinud ka Leedu, kus ettevõtjad saavad küsida valitsusasutustelt tõendit, et normaalset äritegevust on riigis võimatu teostada.
“Eesti valitsus selliseid dokumente ei väljasta, mistõttu on oluline, eriti välismaiste koostööpartnerite puhul, koguda hoolikalt tõendeid selle kohta, milliseid erimeetmeid on valitsus rakendanud, mis võisid mõjutada lepingu täitmist. Täitmist takistavate asjaolude tõendamise koormus lasub sellel poolel, kes tugineb vääramatule jõule,” selgitas Pino.
Tõendamiseks saab Hedman Partnersi advokaadi sõnul kasutada näiteks tarnijate teateid, selgitusi, tõendeid tööjõupuuduse kohta, kui töötajad on pidanud märkimisväärselt palju haiguslehti võtma või tõendeid muudest töötõrgetest. “On oluline, et lepingut rikkunud pool annaks teisele poolele võimalikult palju teavet selle kohta, milles täpselt kohustuse täitmise takistus seisnes,” rõhutas ta.
Kindlasti on oluline eristada tõendamisel ettevõtlusega seotud tavalist äririski vääramatust jõust. “Näiteks pikaajalise koostööpartneri pankrotistumine või majanduse üldine kehv olukord ei ole piisavad põhjused, mida vääramatu jõu tõendamisel esile tuua,” tõi Pino näite.
Kui koostööpartner saadab teate kohustuste täitmata jätmisest vääramatu jõu tõttu, soovitab advokaat ettevõtjal esmalt hinnata, millisel määral liikumispiirangud, karantiinid või muud riigis rakendatud meetmed reaalselt mõjutasid kohustuse täitmist. “Napisõnalise teate puhul võib küsida selgitusi, milles täpselt takistus seisnes,” lisas Pino.
Rahvusvahelistes lepingutes soovitas Hedman Partnersi advokaat force majeure´i mõistes iga kord eraldi kokku leppida ning vääramatu jõu asjaolud välja tuua, arvestades lepingupoolte geograafilist asukohta, äritavasid ja üldist majandus- ja ärikliimat. Parimaks lahenduseks on kasutada rahvusvahelistes lepingutes force majeure üldist kirjeldust ja avatud nimekirja konkreetsetest vääramatu jõu juhtumite esinemisest, piiritledes seda kas kitsamalt või laiemalt kui seaduses.
Rahvusvaheliste lepingute puhul tekib ka küsimus, millise riigi õigusele leping allub – tavaliselt on selleks lepingu koostanud poole riigi õigus. “Eesti ettevõtjal on kindlasti lihtsam toimetada lepingu alusel, millele kohaldub Eesti õigus, kuna see hõlbustab asjakohase õigusabi saamist ja lepingust arusaamist,” soovitas Pino.
Advokaadibüroo Hedman Partners pakub nõustamist äri- ja ühinguõiguse küsimustes ettevõtetele, nende asutajatele ja investoritele kõikides äriühingu elutsükli etappides alates ärimudeli väljatöötamisest, investeeringu kaasamisest kuni ettevõtte müügini.
