Tihti on lepingutes sätestatud, et kauba või teenuse eest tasumine peab toimuma kalendrikuu viimasel päeval. Segadust tekitab, kui viidatud päev satub nädalavahetusele, kuna tekib küsimus, kas kohustuse täitmisel esmaspäeval pärast puhkepäevi (st kui tegemist on juba uue kuuga) on maksja oma kohustuse täitmisega hilinenud ning kas seetõttu võib temalt nõuda viivist.
Üldreegli kohaselt, kui kohustuse täitmiseks ette nähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. See tähendab, et juhul kui kuu lõpp langeb laupäevale või pühapäevale, ei saa nõuda makse tasumist eelneval reedel. Seega, kui tasumine toimub tähtajale järgneval esmaspäeval, on välistatud ka viivise nõude esitamine.
Erinev on olukord aga palga maksmisel. Nimelt sätestab töölepingu seadus erandi, mille kohaselt juhul, kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval. Seega tuleb juhul, kui palgapäev satub näiteks laupäevale, töötasu maksta töötajatele juba reedel.
Tähelepanelik tuleb olla olukorras, kus arveldamine toimub teistes riikides asuvate lepingupartneritega. Nimelt ei pruugi lepingupartneri riigi õiguses maksetähtpäevade arvestamise reegel olla sama. Seetõttu peaks esmalt vaatama, kuidas on tasumise kohta kokku lepitud õigussuhte aluseks olevas lepingus. Sealjuures tuleks kindlaks teha, mis riigi õigus kuulub kohaldamisele ning seejärel uurida, kuidas reguleerib puhkepäevale langeva maksetähtaja puhul tähtaegsust lepinguriigi õigus. Lisaks tuleb arvestada, et kõigis riikides ei pruugi puhkepäevade definitsioon kattuda.
