Ettevõtte väärtegu võib ühel päeval tabada iga ettevõtjat – selleks ei pea üldse olema põhimõtteline õigusrikkuja. Pealtnäha mitte liiga suure trahvi taga võib aga peituda kujundatav õiguspraktika sinu õigusvaldkonnas, mis su ärile teps mitte ei sobi. 

Rõhutamist vajab, et allpool öeldu kehtib just äritegevusega seotud väärteoasjade puhul, kuid mitte nn igaühe väärteo korral. Jutt ei käi siin kiiruseületamisest, bussis piletita sõidust, kodumaja eest lume rookimata jätmisest vms, mille osas alltoodu peab heal juhul paika vaid osaliselt.

Milleks üldse väikest trahvi vaidlustada?

Ettevõtte kuritegudega võrreldes on väärteod kergemad süüteod, vähemate karistuste ja muude tagajärgedega. Juriidilise isiku väärteotrahv võib seaduse kohaselt olla maksimaalselt 400 000 eurot, kuid trahvi tegelik suurus konkreetse väärteo eest sõltub valdkonnast ja muidugi teost endast. Trahvisummad on enamasti oluliselt väiksemad. Mitmetes tuhandetes eurodes trahve tuleb praktikas siiski tihti ette. Konkreetne trahv (mis ei pruugi olla ettevõtte jaoks suur) aga ei ole ainus põhjus, miks väärteokaristus kohtus vaidlustada.

Äritegevus on valdkonniti õiguslikult reguleeritud erinevates seadustes, milles on ette nähtud ka vastavas valdkonnas karistatavad väärteod. Nende sisuks ongi reaktsioon konkreetset ärivaldkonda puudutavate normide rikkumisele, st vaidlus puudutab enamasti tihedalt valdkonda ennast, kus ärialaselt tegutsed. Ei ole harvad juhud, kus väärteomenetluses lahendatakse järelevalveasutuse ja ettevõtja põhimõttelist vaidlust selle üle, kuidas mõnda konkreetse ärivaldkonna reeglit mõista ja rakendada. Või seda, kas täiesti uut tüüpi ärile kohaldub olemasolev normistik. TRINITI advokaadid on vaielnud oma klientide eest näiteks ka küsimust, kas ettevõtte tippjuhtkond ka hoolsa juhtimise korral vastutab mistahes inimliku eksimuse eest, mis tehakse mitu juhtimistasandit allpool lihttöötaja poolt. Need probleemid võivad ilmselt olla ka korduvad ja ühekordne trahvi alla neelamine neid ei lahenda.

Hiljuti jooksis ka uudistest läbi Riigikohtu otsus, millega tühistati trahv Bolt‘i äpitaksojuhile, kel puudus sõidukikaart, mida MUPO pidas nõutavaks. Kitsalt võttes puudutas vaidlus konkreetset juhti, autot, väärtegu, määratud trahvi, kuid sellise vaidluse tulemus võib olla oluliselt kaugemale ulatuv – kohtu kaudu kujuneb ju ka praktika Bolt’i autojuhtidele esitatavate nõuete ja nende kontrollimise võimaluste kohta. Selle mõju on kindlasti märgatavalt suurem, kui 400-eurone trahv, mille üle vaidlus kitsalt käis.

Miks on ettevõtja väärtegu perspektiivikas vaielda?

Tänases praktilises väärteomenetluses on mitu tegurit, mis loovad head eeldused selleks, et väärteokaristus edukalt vaidlustada. Mis need on?

Menetleja kogenematus ja tema väiksemad õigused

Ettevõtlust puudutavates väärtegudes ei ole olemas ühte keskset menetlevat asutust, nagu liiklusväärtegude puhul on politsei. Äriga seotud väärteoasjade lahendamine on pillutatud laiali erinevate ametite vahel. Osad neist menetlevad palju asju (EMTA), suurem osa aga vaid üksikuid väärtegusid aastas. See tähendab, et kui kriminaalasjades on su vastaseks hommikust õhtuni vaid nendega tegelev professionaal, siis väärteoasjades suhteline “amatöör”. Väiksem kogemus võimendab muid eeliseid, mida väärteomenetlus ettevõtjale vaidlemiseks annab, mõnikord kingib ka vigu, mis töötavad kõik sinu kasuks. Lisaks on menetleja käed võrreldes kriminaalmenetlusega oluliselt lühemad, mis puudutab võimalusi tõendeid koguda.

Aegumine

Väärtegu aegub enamasti kahe, mõnikord kolme aasta jooksul selle toime panemisest. Kui karistusotsus ei ole selle aja jooksul jõustunud (sh edasi kaebamise võimalused ammendatud), väärteomenetlus lõpetatakse, mis tähendab vaidlustaja võitjaks kuulutamist. Ka siis, kui kaebus, mida lahendada ei jõutud, oli tegelikult täiesti alusetu. Äritegevusega seotud väärteoasjad võivad olla suhteliselt keerulised ja aegumiseni jõudmine on reaalne võimalus.

Juriidilise isiku vastutuse keerukus

Väärteoasjades on juriidilise isiku vastutuse eeldused menetlejatele algusest peale peavalu valmistanud; ka lihtsaid eksimisi tuleb ikka veel ette. Kohtupraktikagi on olnud juriidilise isiku asjades menetlusaluse isiku jaoks soodne. Riigikohtu praktika nõuab, et juriidilise isiku karistamiseks peab juhtivtöötaja olema ise pannud toime sama väärteo. Kuna juhatuse liikmeil enamasti ei ole isiklikku kohustust ja vastutust ettevõtte seaduse järgsete kohustuste täitmiseks (ei saa neid rikkuda ja väärteokoosseisu täita), on seetõttu takistatud ka juriidilise isiku enda karistamine.

Ja need kolm suurt eelist vaidlustajale ei sõltu üldse asjast endast! Konkreetsest kaasusest endast tulevad vastuväited on eelnevale muidugi lisaks, ja asjatundlik kaitsja leiab alati midagi.

Tööriistad, et ärialane väärtegu vaidlustada

Tõsi, ka menetlusaluse isiku enda õigused, sh võimalused otsust edasi kaevata, on kriminaalmenetlusega võrreldes vähemad. Erinevalt suuremast osast teistest kohtumenetlustest on väärtegude puhul garanteeritud vaid üks kohtuaste (maakohus), kes su asja läbi vaatab.

Seadusega on sulle siiski antud see, mida tegelikult vajad, et väärtegu vaielda – kaitseõigus, ning sellega seonduvalt õigus nõuda riigilt advokaadikulude hüvitamist, kui sul on õigus.

Kokkuvõttes on ettevõtlusega seotud väärtegude vaidlemiseks tihti olemas põhimõtteline vajadus, seadus ja kohtupraktika annavad edukaks vaidlemiseks mitmeid võimalusi, samuti edukaks vaidluseks vajalikud tööriistad. Edasi on vaja vaid sinu otsust.