Euroopa Komisjon esitas avalikuks aruteluks rohelise raamatu "Euroopa lepinguõiguse loomise võimalused tarbijate ja ettevõtjate jaoks", et konsulteerida Euroopa lepinguõiguse valdkonna edasiarendamise võimaluste osas.
Roheline raamat on suunatud ettevõtjate vaheliste ning ettevõtjate ja tarbijate vaheliste lepinguliste suhete parema regulatsiooni leidmisele, pakkudes välja erinevaid variante õigusliku olemuse ja reguleerimisala poolest.
Siseturu lõplikul väljakujundamisel on mitmeid tõkkeid, mis ei võimalda selle täielikku potentsiaali ära kasutada. Õiguslikud, keelelised ja muud tõkked takistavad siseturu tõrgeteta toimimist. Selliste tõkete hulka kuuluvad ka erinevused eri riikide lepinguõiguses.
Erinevusi esineb nii valdkondades, mida ei ole reguleeritud ELi õigusega (nt üldine lepinguõigus) kui ka neis, mida on ELi tasandil vaid osaliselt ühtlustatud, nagu tarbijakaitseõigus. See on võimaldanud liikmesriikidel kasutada tarbijakaitsealaste õigusaktide suhtes erinevaid lähenemisviise. Taolised erinevused lepinguõiguses takistavad aga rahvusvahelist kaubandust.
Ettevõtjate vaheliste lepingute puhul saavad osalised valida oma lepingu suhtes kohaldatava õiguse. Kui ettevõtjad omavahel ei ole kokku leppinud konkreetse riigi õiguse kohaldamist on võimalik kasutada ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni koostatud Viini konventsiooni kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (Viini konventsiooni on praeguseks ratifitseerinud 74 riiki, mitte-liitunud ELi riikidest on Ühendkuningriik, Portugal ja Iirimaa) või Rahvusvahelise Eraõiguse Ühtlustamise Instituudi rahvusvaheliste ärilepingute põhimõtted.
Tugeva positsiooniga suurettevõtjad suudavad tagada, et nende lepingute suhtes kohaldatakse teatava riigi õigust.
Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad seda üldjuhul tagada ei suuda ning seega muutub ühtse kaubanduspoliitika rakendamine kogu ELis keeruliseks, takistades ettevõtjatel kasutada võimalusi siseturul.
Lisaks võib lepinguõiguse eri süsteemide järgimine või teabe saamine teises liikmesriigis kohaldatava võõrkeelse õiguse kohta suurendada õigusabikulusid.
Teenuste ja kaupade puhul, mis aga on suunatud tarbijatele peavad ettevõtjad arvestama iga riigi eripäradega. EL on kehtestanud ettevõtjate ja tarbijate vaheliste lepingute kohta ühtsed kollisiooninormid, mille eesmärk on kaitsta tarbijaid, kes soovivad esitada kaebuse teisest liikmesriigist pärit ettevõtja vastu, kellega nad on sõlminud lepingu.
Kui lepingu sõlminud ettevõtja teostab oma majandustegevust riigis, kus on tarbija peamine elukoht, või suunab sellise tegevuse nimetatud riiki, kohaldatakse selle riigi õigust. Kui lepinguosalised otsustavad kohaldada muud kui selle riigi õigust, kus on tarbija peamine elukoht, ei saa tarbijat jätta lepinguga ilma kaitsest, mis on talle antud tema oma riigi õigusega.
Seega tuleks leida sobiv lahendus nii ettevõtjate omavahelistes lepingulistes suhetes kui ka tarbijatele suunatud pakkumistes, et oleks selged lepingueelsed kohustused, taganemisõigus, esindatus, lepingu kehtetuks tunnistamise alused, tõlgendamine, lepingu täitmine, õiguskaitsevahendid lepingu täitmata jätmise korral, tasaarvestus ja lepingute aegumine.
Tähelepanu tuleks pöörata ka kohustuslikele tarbijalepingualastele õigusaktidele, mis tekitavad siseturutõkkeid, ning tavadele (näiteks kõlvatud lepingutingimused), mis kahjustavad tarbijaid ning väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid.
Täielikule ühtlustamisele tuginevat lähenemisviisi saab siiski rakendada ainult piiratud ulatuses ning teatavad erinevused liikmesriikide lepinguõiguses säiliksid ning ettevõtjad, kes soovivad osaleda piiriüleses müügis, peavad ka edaspidi järgima erinevate liikmesriikide lepinguõigust.
Üldisemat laadi äritehingute puhul võiks kasulikuks vahendiks pidada rohelises raamatus pakutud võimalust, millega kehtestatakse Euroopa lepinguõiguse ühtsed eeskirjad, mis oleksid hõlpsasti kättesaadavad kõikides ametlikes keeltes.
See võiks anda piiriüleses kaubanduses osalevatele ettevõtjatele senisest suurema kindluse. Ettevõtjad saaksid uue süsteemi endale kiiresti selgeks teha ja kasutada seda kõikide tehingute puhul teiste liikmesriikide ettevõtjatega.
Selliste tehingute puhul võiks uus süsteem muutuda alternatiiviks liikmesriikide lepinguõigusele. Uus erapooletu tänapäevane lepinguõiguse režiim tugineks selgel ja kasutajasõbralikul viisil ühistele riiklikele õigustraditsioonidele.
Selline võimalus võiks Komisjoni arvates meeldida eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes soovivad esimest korda siseneda uutele turgudele.
Rohelise raamatuga saate tutvuda siin
Oma ettepanekud ja kommentaarid antud teema kohta võite saata e-postiaadressile koidu@koda.ee
