Tänaseks on kõigile jõudnud kohale uus reaalsus, kus pea kõikide kaupade ja teenuste hinnad ronivad ülesmäge. See puudutab vägagi erinevaid teenuste osutajaid ja töövõtjaid, kes tegutsevad teenuste või töölepingute või riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingute alusel.

Kuna sisendhinnad (tooraine, materjalid, kütus jne) on kontrollimatult tõusnud, siis on fikseeritud lõpphinnaga lepingu täitmine töövõtjale tihti majanduslikult väga koormav, kui mitte selgelt kahjumlik tegevus. Kus läheb piir ja kas tellijad ja kliendid peaksid osa sellest hinnatõusust enda kanda võtma – kas töövõtjal on õigus nõuda lepingu hinna muutmist

Võlaõigusseaduse regulatsioon

Üldjuhul tuleb lepingut täita. Pacta sunt servanda. Lepingute muutmine toimub eelkõige poolte kokkuleppel, kuid sellest reeglist on ette nähtud erandeid. Üheks erandiks on lepinguliste kohustuste vahekorra oluline muutumine, millest tuleneb võimalus esitada lepingu muutmise nõue.

Võlaõigusseaduse § 97 kohaselt on lepingu muudatuse taotlus võimalik ja põhjendatud üksnes juhul, kui on samaaegselt täidetud järgmised eeldused:

• lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud muutuvad peale lepingu sõlmimist või muutuvad lepingu sõlmimise ajal, kuid kahjustatud pool saab muudatusest teada hiljem;
• kohustuste vahekord muutub oluliselt ühe poole kahjuks;
• kahjustatud pool ei saanud asjaolude muutumist mõistlikult ette näha ega mõjutada;
• kahjustatud pool ei kanna asjaolude muutumise riisikot;
• asjaolude muutumisest teades ei oleks kahjustatud pool lepingut üldse sõlminud või oleks seda teinud oluliselt erinevatel tingimustel.

Kahjuks aga ei ole võlaõigusseaduse § 97 rakendamine nii lihtne, kui see esmapilgul paistab. Lugeja ei saa praegu vaadata ülal toodud eelduseid ja mõelda, et: “Põhimõtteliselt saan iga eelduse taha linnukese teha ja seega saan minna lepingu muudatust nõudma.” Rõhutame, et iga viidatud eelduse taga on oma õigusteooria ja teooriat selgitav Riigikohtu praktika.

Näiteks esmase eelduse – lepingu sõlmimise aluseks olevad asjaolud – sisustamine ei ole sugugi lihtne ja üheselt mõistetav. See, mis võib-olla ühe lepingu poole arvates on lepingu sõlmimise asjaolu, ei pruugi seda olla teise lepingu poole jaoks. Kohtupraktika ütleb, et lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolude hulka ei kuulu üldjuhul ühe lepingupoole ootused, kui need ei ole teisele poolele teatavaks tehtud ja teine pool ei ole neid teadmiseks võtnud või pidanud neid hea usu põhimõttest lähtuvalt teadma.

Lepingud ja kohustused on erinevad ning olukorras, kus lepingu täitmine on muutunud väga keerukaks, oleks mõistlik kasutada spetsialisti abi. Eriti keerukas on olukord siis, kui lepingul on juures avaliku huvi komponent ehk tegemist on hankelepinguga, mille muutmisel kohalduvad ka riigihangete reeglid.

Vääramatu jõud

Ei tohiks segamini ajada vääramatu jõu ja hinnatõusu sisu ja mõju. Vääramatu jõud on sündmus, mis ei ole lepingupoole kontrolli all, seda ei saa vältida ega selleks mõistlikult valmistuda jne. Vääramatu jõud takistab lepingu täitmist, mitte ei muuda seda (majanduslikult) ühele poolele koormavamaks. Vääramatu jõu esinemine ei ole üldjuhul lepingu hinna suurendamise aluseks, küll aga võib anda aluse omapoolsete lepinguliste kohustuste täitmisest keeldumiseks ehk vabandada kohustuste rikkumist.

Läbirääkimistesse astumine

Tellijale ettepaneku tegemisele lepingu muutmiseks peaks eelnema põhjalik eeltöö, kus on välja selgitatud kõik muutmisettepaneku aluseks olevad asjaolud. Kas hinnatõus oli ettenähtav? Kas hinnatõus puudutab mõlemaid lepingu pooli ? Kas kõik võlaõigusseaduse § 97 eeldused on täidetud?

Selleks, et läbirääkimised oleksid edukad, peab lepingu muudatuse taotlus olema põhjalik ja motiveeritud ning baseeruma võlaõigusseaduse § 97 eeldustel. Sellisel juhul on ka tellijal kergem otsust teha, sest lepingulises suhtes on tekkinud äärmiselt keeruline olukord ja tellija peab samuti kaaluma, kas lepingu muudatus on õigustatud või tuleks siiski nõuda varasemalt sõlmitud lepingu täitmist. Kindlasti ei ole selline olukord kerge kummagi lepingupoole jaoks ja spetsialistide kasutamine läbirääkimistel oleks mõistlik ja soovitatav.

Kas maksejõuetus või lepingu üles ütlemine?

Kui läbirääkimised ei anna tulemust, võib teenuse osutaja või töövõtja kaaluda lepingu muutmise nõudmist ka kohtu kaudu. Kui tellija ei ole nõus hinda muutma, peab ta arvestama ka võimaliku olukorraga, kus lepingu edasine täitmine on töövõtjale niivõrd kulukas, et töövõtja pigem kõnnib minema – kas ütleb lepingu üles või rikub lepingut, jättes kohustused lihtsalt täitmata. See viib omakorda tõenäoliselt kohtuvaidluseni lepingu täitmise või kahju hüvitamise nõudes töövõtja vastu. Siin tuleb töövõtjal kaaluda oma maksjõuetuse saabumise võimalikkust ja ajahetke – alusetu lepingu ülesütlemise korral tuleb töövõtjal hiljem tellijale kahju hüvitada.

Kokkuvõte

Lepingu hinna muutmine on võimalik, kui on täidetud rida eeldusi. Mida varem on tellijale tehtud ettepanek lepingu muutmiseks, seda suurem on tõenäosus mõistlik kokkulepe saavutada.