Ei ole äritegevust ilma riskita. Alati võib juhtuda midagi ettenägematut, mis üldjuhul tekitab lisakulutusi, ajakadu või muid ebameeldivusi.

Peaaegu iga projekt kätkeb riskielementi. Tuntud Murphy seadus kõlab: "Kui mingi ebameeldivus võib juhtuda, siis see kindlasti ka juhtub. Kui miski võib puruneda, siis see puruneb. Kui mitte midagi ei või puruneda, siis midagi ikkagi puruneb." Ja järeldus sellest seadusest: "Milline ebameeldivus iganes ei juhtuks, leidub alati keegi, kes teadis, et just nii lähebki." Seepärast on soovitatav aegsasti hinnata kõiki tavategevuse või projekti realiseerimisega seotud võimalikke riske ja võtta meetmeid nende minimeerimiseks, et pärast ei ilmuks välja tarkpea, kes kuulutab, et tema nägi kõike seda juba ammu ette. Seepärast on riskide analüüsimisel kasulik välja selgitada kõigi projektis osalejate arvamus nende kohta.

Riskitegurid

Inimene annab äritegevusele või projektile alati teatud ebamäärasuse. Turumajandus on samuti seotud määramatusega: väga raske on ette arvata nõudlust, hindu, partnerite käitumist jne. Juht tegutseb sisuliselt alati riski tingimustes. Iseasi, et ühel juhul võib see risk olla väike, teisel juhul aga väga suur. Olenevalt olukorrast muutuvad nii inimeste käitumine kui ka juhtimisotsuste tegemise meetodid. Isepäisus ei anna peaaegu kunagi häid tulemusi. Kummatigi tuleb mõista, et kunagi ei või kindel olla selles, et on õnnestunud välja selgitada ja kõiki võimalikke riske ette näha. Selleks polegi vajadust.

Riskide hindamisel ja analüüsimisel peab etendama tähtsat osa raamatupidaja, kes võib ja on koguni kohustatud hoiatama oma liiga innukat ülemust suurte riskide eest.

Risk on kadude tekkimise oht ettevõtluses seoses tegutsemistingimuste ettenägemata muutusega või ebasoodsate asjaoludega. 

Risk oleneb määramatuse astmest tulemuse ettearvamisel. Selliseks tulemuseks võib olla tähtaegadest mittekinnipidamine, maksumuse suurenemine, halb kvaliteet, õnnetusjuhtum, samuti mingi muu halb tagajärg. Kui jutt on äriprojektist, seisneb risk kahju tekkimises, mida võib tavaliselt väljendada rahas.

Meenub üks naljafilm röövlitest. Nad valmistusid hoolega pangarööviks, sekunditäpsusega mängiti läbi kõik operatsiooni etapid, kontrolliti võimalikke takistuste variante. Tundus, et kõike on osatud ette näha. Kallaletungi esimesed etapid kulgesid täpselt jõugupealiku koostatud plaani kohaselt. Ta jälgis pidevalt oma stopperit ja võrdles graafikut sündmuste tegeliku käiguga. Ja saabubki viimane ja kõige lihtsam hetk. Rüüstajad istuvad oma saagiga autosse, et lahkuda, kusjuures neil on politsei ilmumiseni veel piisavalt aega. Mootor käivitub, kuid auto ei liigu paigast. Selgub, et kuni pätid panka röövisid, võtsid teised sulid nende autolt rattad, asendades need tellisekuhilatega. Operatsioon kukkus läbi. See oli just niisugune riskivariant, mida keegi ei osanud ette näha. Sellise riski tõenäosus on väga väike ja tundub, et fiaskot polnud sugugi raske vältida, piisanuks ühe röövli jätmisest autosse.

Tegelikus elus võib ettenägematuid olukordi tekkida igas äriprojekti väljatöötamise ja realiseerimise staadiumis. Ühtedel neist võib olla positiivne mõju, teised aga tekitavad kahju ja takistavad normaalset tööd. Viimast juhtub palju sagedamini.

Riske on vaja prognoosida, määratleda, analüüsida, hinnata, võimalusel nende tekkimist ennetada, võttes meetmeid riskiastme alandamiseks, samuti tuleb end võimalike riskide vastu kindlustada.

Analüüsimeetodid

Riskianalüüsi meetodid jaotatakse kahte gruppi: kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs. Kvalitatiivse analüüsi puhul määratakse kindlaks ja hinnatakse mitmesuguseid riskiliike arvväärtusi kasutamata. Seejuures antakse sageli selliseid hinnanguid, nagu "väike risk", "kõrgendatud risk", "suur risk" jne.
Riskide kvantitatiivse analüüsi meetodid baseeruvad järgmistel teaduslikel lähenemisviisidel:

• statistilised meetodid,
• eksperthinnangute meetodid, 
• analüütilised meetodid, 
• analoogide kasutamise meetodid.

Neid küsimusi käsitletakse erialakirjanduses. Selliste meetodite rakendamisel keskmises ja väikeettevõtluses on põhiraskuseks see, et enamikul juhtudel ei ole võimalik saada vastavate arvestuste tegemiseks usaldusväärseid kvantitatiivseid lähteandmeid ja hinnanguid. Seepärast etendab erilist osa riskide kvalitatiivse analüüsi põhjalikkus ning põhjendatud majanduslike ja juhtimisotsuste langetamine.

Riskiliigid

Projektides ja äritegevuses võib olla mitut liiki riski:

• rahalised,
• ärilised,
• tehnilised,
• projektisisesed,
• poliitilised,
• looduslikud,
• ökoloogilised jt.

Rahaliste riskide hulka võib arvata:

• valuutariskid, mis on seotud valuutakursi järsu muutusega,
• inflatsiooniriskid, kui on inflatsioonitaseme järsu tõusu oht,
• risk, mis on seotud sellega, et finantsressursse ei jaotata optimaalselt.

Näiteks meie oludes on dollarites tasutavad tehingud seotud valuutariskidega. Keegi ei oska ju ette arvata, kui palju maksab dollar mõne päeva , nädala või kuu pärast. Kurssi õigesti ära arvates võib sellise tehingu pealt hästi teenida, aga ka rängalt kaotada. Paljud mäletavad veel seda aega, kui dollar maksis üle 18 krooni. Need, kes ostsid siis dollareid ja panid hoiule, kaotasid kolmandiku oma rahast. Eurodes tasutavatel tehingutel ei ole valuutariski, sest euro kurss on Eesti krooni suhtes stabiilne.

Suur risk on seotud inflatsiooniga. Tõsi küll, Eestis on see viimaseil aastail suhteliselt väike ja hästi prognoositav. Kummatigi tuleb majanduses kõike ette, mistõttu pikaajalistes tehingutes ja projektides on vaja ka seda tegurit arvestada.

Sageli juhtub, et ettevõtluse planeerimisel ei jaotata rahalisi ressursse eri tegevussuundade vahel õigesti. Sellele tuleb pöörata erilist tähelepanu. Kui kõne all on firmale oluliste vahendite jaotamine, tuleb väga tähelepanelikult hinnata iga investeeringu õigsust.

Mis tahes äritegevus või projekt on seotud mitmete protseduuridega, mis võivad põhjustada teatud äririske:

• partnerid täidavad halvasti lepingutingimusi, näiteks mingite ressursside ostmisel või oma toodangu müümisel, tööde, teenuste või ressursside hinnad muutuvad järsult,
• projekti vastased või konkurendid elavdavad oma tegevust, 
• uute kaupade või teenuste turuleviimise ebaõnnestumine.

Kui partner ei täida oma kohustusi, on mõnikord oht, et ta ei tee seda ka siis, kui on saanud avanssi. Selle tagajärjel võib saada suurt kahju. Võib juhtuda ka nii, et ostja ei maksa saadud kauba eest õigel ajal.

Kõiki neid riske ei ole võimalik täielikult välistada, kuid olles partnereid eelnevalt tundma õppinud, võib ette näha erimeetmeid. Näiteks võib sõlmida müügilepingu, mille puhul kasutatakse maksmiseks akreditiivi, mis tegelikult välistab viivitused raha kättesaamisel. Tähtis on lepingus sätestada vajalikud sanktsioonid katmaks kahjusid, mis tekivad juhul, kui partner ei täida oma kohustusi õigeaegselt.

Praegu on väga aktuaalne mõningate hindade järsu muutusega seotud risk. Eeskätt kallineb kiiresti tööjõud. Neil, kes töötavad ehituses, teavad, kui kiiresti on viimasel ajal palk tõusnud selles majandusharus. Need, kes koostasid ehitustööde eelarve mitu kuud tagasi ja ei näinud selliseks juhtumiks ette reservi, võivad ilmselt sattuda keerulisse olukorda. Tundub, et selline olukord võib kesta üpris kaua, sest palgatõus ei ole seotud niivõrd tööviljakuse tõusu, kuivõrd kvalifitseeritud tööjõu puudusega.

Kahjuks ilmutavad hinnad väga harva alanemise tendentsi, pigem need tõusevad ja selleks tuleb alati valmis olla nii moraalselt kui ka materiaalselt. Raamatupidajate tähelepanu on vaja pöörata eriti sellele, et hinnad tõusevad enamasti ebaühtlaselt: kord tõusevad ühtede, kord teiste kaupade hinnad.

Turumajanduse promootoriks on konkurents. Firmadevahelise võitluse tõttu ilmuvad turule uued kaubad ja teenused, hinnad püsivad mõistlikes piirides ja see, kes konkurentsis kaotab, satub sageli äritegevuse ääremaile. Seepärast on alati olemas äririsk konkurendi võimaliku efektiivsema tegevuse tõttu. Sellise riski vähendamine nõuab kulutusi ja investeeringuid ettevõtluse arendamisse, kaupade ja teenuste täiustamisse ning turundusse. Räägitakse, et ärimees on nagu jalgrattur: kui pedaale ei sõtku, kukub pikali.

Lõpuks on suur äririsk seotud põhimõtteliselt uute kaupade ja teenuste viimisega turule. Sageli juhtub, et uudiskaup, millesse on paigutatud palju vahendeid ja ressursse, ei leia ostjaid. Seejuures ei ole alati sugugi kerge ütelda, miks on see nii, mistõttu uue toote valmistamine nõuab alati hoolikat riski analüüsi. Sellistel juhtudel on enesega rahulolu ja mütsiga löömine kurjast.

Sageli on varitsemas tehniliste riskide ohud:

• vead tehnilistes dokumentides, 
• seadmete ja masinate rikked ja avariid, 
• vead ja praak tootmises, 
• tehnoloogilised puudujäägid.

Projekteerija või konstruktori viga võib põhjustada üpris raskeid tagajärgi, mis nõuavad suuri materiaalseid kulutusi ilmnenud defektide kõrvaldamiseks. Seepärast ei tasu riskide minimeerimise nimel kunagi kokku hoida kulutusi mitmesugusteks ekspertiisideks ja tehniliste dokumentide kontrollimiseks. Sellised kulutused tasuvad end üldjuhul alati kuhjaga.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata tehniliselt keerukate ja kallite lahenduste kontrollimisele. Keerukate seadmete lohakas tehnohooldus põhjustab sageli rikkeid, avariisid ja muid ebameeldivusi. Seejuures on materiaalsetele kahjudele lisaks võimalikud ka õnnetused inimestega. Masinate ja seadmete rikked on muidugi alati võimalikud, kuid nende tõenäosus on väiksem, kui profülaktikat ja tehnohooldust tehakse kvaliteetselt ja õigel ajal.

Raamatupidaja ei tohi kunagi vähendada niisuguste tööde rahastamist, sest sellest tekkivad kahjud võivad olla palju suuremad.

Vead tööde käigus on alati võimalikud, aga tähtis on võtta arukaid meetmeid nende tõenäosuse vähendamiseks.

Üks vigade vähendamise tõhusaid teid on personalikoolitus. Mida kvaliteetsemalt teeb personal oma tööd, seda väiksem on tehniliste vigade võimalus. Niisama tähtis on luua töötajaile head töötingimused, mis aitab samuti vähendada vigu ja praaki.

Käesoleval ajal on riskide vähendamiseks väga tähtis saada kvaliteedi juhtimise süsteemi sertifikaat ISO-9000. Sellise sertifikaadi saamiseks on vaja kulutada palju raha ja aega. Kuid nagu öeldakse – asi on seda vaeva väärt.

Samuti tuleb küllaldast tähelepanu pöörata tööde tehnoloogia probleemidele. Hästi evitatud tehnoloogia võimaldab vältida paljusid probleeme, mis on seotud toodete halva kvaliteedi , praagi, avariidega jne.

Just raamatupidaja peab mõistma, et raha kokkuhoidmine niisuguste ettevõtmiste pealt suurendab firma tehnilisi riske. Elu näitab, et kaotused tehniliste avariide ja vigade tõttu on niivõrd suured, et viivad ettevõtte isegi pankrotti.

Riskide minimeerimine

Kõike eeltoodut arvestades on perioodiliselt või uusi töid alustades kasulik analüüsida olukorda ja koostada kõigi võimalike riskide nimestik. Seejärel tuleb need reastada tähtsuse järgi, kusjuures on vaja arvestada nende tõenäosust ja võimalike kahjude suurust. Pärast seda peab välja töötama nende riskide minimeerimise ja kahjude hüvitamise meetmed.

Kui mitmesuguste riskide tekkimise võimalused on välja selgitatud ja läbi analüüsitud, tuleb võtta tarvitusele abinõud kõige olulisemate riskide ohu vähendamiseks. Selliseid meetmeid rakendatakse eraldi iga riskiliigi puhul.

Kõik finants- ja äririskidega seonduv nõuab üldjuhul turul toimuva tähelepanelikku jälgimist, olukorra muutumise tendentside väljaselgitamist ning ressursside tarnimises, tööde tegemises või teenuste osutamises osalevate partnerite hoolikat valikut. Seejuures tuleb silmas pidada, et kõige odavam pakkumine ei ole alati sugugi kõige kasulikum. Kindel ja stabiilne partner võib olla mõnevõrra kallim, kuid üldjuhul ta väärib seda.

Mitmel juhul on otstarbekas kutsuda ühisesse äritegevusse või projekti osalema ainult need firmad, millel on kvaliteedi juhtimise sertifikaat ISO-9000.

Tehniliste riskide ohu vähendamiseks on vaja regulaarselt teha seadmete tehnohooldust ning projektdokumentatsiooni ja teaduslik-tehniliste soovituste kvalifitseeritud ekspertanalüüsi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata kasutatavate materjalide ja komplekteerivate detailide kvaliteedile.

Firmasiseste riskide tekkimine on sageli seotud ebatervete suhetega kollektiivis. Sääraste riskide vältimiseks tuleb tähelepanu pöörata psühhokliimale ja pinge tekkimise korral on kasulik kaasata konsultante, kelle abil võib kõrvaldada paljud negatiivsed nähtused.

Et vähendada ebaefektiivsete juhtimisotsuste vastuvõtmise ohtu, on kasulik pöörata tähelepanu firma või projekti juhtkonna täiendusõppele. Loodusriskide ohu minimeerimiseks näiteks ehitusprojektide realiseerimisel tuleb jälgida ilmaennustusi ja arvestada neid tööde korraldamisel.

Riskide vähendamiseks mõeldud meetmete väljatöötamist ei tohi käsitada ühekordse operatsioonina, vaid tuleb pidevalt jälgida olukorda ja hinnata selle muutumise tagajärgi.

Lisaks minimeerimisele võib riske ka kindlustada. Sellega tegelevad tavaliselt kindlustusfirmad. Tänapäeval võib kindlustada kõike: kuulsad lauljad kindlustavad oma hääle, baleriinid oma jalad ja fotomodellid oma välimuse. Võib kindlustada ka finantsriskid, praagi ja isegi investeeringud. Kõige sagedamini kindlustatakse siiski oma vara riknemise või kaotuse eest loodusõnnetuste või muude katastroofide tagajärjel.

Tuntud on juhtum, kui üks eramuuseum USA-s keelas kunstiteoste andmise ajutiseks eksponeerimiseks teistele muuseumidele. Muuseumihoones olid head valve- ja signalisatsiooniseadmed. Seepärast otsustas muuseumi juhtkond kindlustusmaksu pealt kokku hoida ja ei kindlustanud oma eksoponaate. Kuid vargad röövisid pildid, mille väärtus ületas sada miljonit dollarit. Niiviisi põhjustas väike kokkuhoid tohutu suure kahju. Asi ei ole ainult kahju hüvitamises, mis iseenesest on muidugi tähtis, vaid oluline on ka see, et kindlustusfirmade eritalitustel on väga kvalifitseeritud jälitusosakonnad, kes võivad aidata varastatu üles leida.

Tasub silmas pidada, et on olemas ka kohustuslik kindlustus. Meie vabariigi seaduste kohaselt on näiteks töötajate ravikindlustus kohustuslik. See moodustab 13% makstavast palgast ja arvatakse sotsiaalmaksu hulka. Ravikindlustus ja sotsiaalmaks on seaduse kohaselt kokku 33% ja seda maksab tööandja.

Kohustuslikule kindlustamisele kuuluvad ka mootorsõidukid, sealhulgas kõik autod. Kindlustusmaksu suurus oleneb paljudest tegureist: auto liigist, selle registreerimise kohast, juhi staažist jne. Seejuures näitavad kindlustusmaksed tõusutendentsi.

Autode puhul on soovitatav (kuid mitte kohustuslik) kaskokindlustus. Kui juhtub autoavarii, saab kohustusliku kindlustuse korral hüvitist süütu kannatajapool. Kaskokindlustuse puhul saab kahjutasu ka avariis süüdi olev isik.

Tavaliselt kindlustatakse ka kõik veosed, mis toimetatakse kauge maa taha. Enamik riske vähendavaid ettevõtmisi nõuab raha-, aja- ja töökulu. Seepärast on tähtis hinnata kadude tõenäosust. Siinjuures on kohane selline võrdlus: loteriipiletit ostes me teame, et riskime, kuid kaotus ei saa meid väga palju aineliselt kahjustada, kuna tavaliselt on see väike summa. Samamoodi on väike ka risk. Iseasi, kui kasiinomängur kaotab kogu oma raha ja mässib ennast veel ka võlgadesse. Sellisel juhul võib risk olla tohutult suur.

Tõsise jutu äritegevuse riskidest tahaks lõpetada naljaga. Meenutagem, kuidas Ilf ja Petrov kirjeldavad "Kuldvasikas" suurkombinaator Ostap Benderi riski minimeerimist. Benderit ähvardas vangipanek kontori "Sarved ja sõrad" asutamise eest. "Kontorisse tuli külaline. Ta alustas juttu nii:

"Kas teile on vaja esimeest?" küsis Funt.
"Mis esimeest?" hüüatas Bender.
"Ametlikku. Ühesõnaga – asutuse juhti."
"Mina ise olen juht."
"Tähendab, te kavatsete ise istuma minna? Eks öelnud siis kohe nii. Miks te mulle juba kaks tundi kärbseid pähe ajate?"
Vanamees vihastus, kuid jätkas juttu.
"Mina olen Funt," ütles ta tundeliselt. "Olen üheksakümneaastane. Kogu elu olen teiste eest kinni istunud. Niisugune on minu elukutse – teiste pärast kannatada."
"Ah te olete variisik?"
"Jah," kostis vanamees väärikalt pead väristades. "Ma olen istuv esimees Funt…""

Niisuguse "istuva esimehe" olemasolu vähendas Ostap Benderi riski sattuda kohtupinki. Praegu palgatakse mitmesuguste afääridega tegelevates riiulifirmades samuti sääraseid "esimehi". Neid aga kutsutakse nüüd "tankistideks". Ja paljud neist saavad reaalseid karistusi.

Kui aga tagasi tulla tegelike riskidega seotud probleemide juurde, siis tänapäeval peavad just firma raamatupidajad ja finantsistid pöörama tähelepanu suurte riskidega seotud tehingutele ja projektidele. Tuleb hoiatada juhte võimalike ohtude eest ning õppida kõrvutama ja võrdlema riski suurust plaanitava kasumi suurusega. Seejuures on kõige tähtsam küsimus: "Kas risk väärib võimalikke tulusid?"

Raamatupidaja ei tohi kokku hoida kulutustelt, mis on seotud kindlustuse, tehnohoolduse, tehniliste dokumentide ekspertiisi ja ohutustehnikaga. Sellised maksed tasuvad ennast alati ära, minimeerides kahjusid ettenägematutes olukordades.